Eesti majanduse tervis halveneb: langus on kardetust järsem

Veondusest ja laondusest on saanud majanduse suurim pidur. Foto: Mihkel Maripuu

Kui veel kuu aeg tagasi loodeti, et Eesti kolmanda kvartali majanduslangus ei tule suurem kui 2,5 protsenti, siis eile teatas statistikaamet, et sisemajanduse kogutoodang langes aastavõrdluses 3,9 protsenti.

Samas jooksevhindades, kus inflatsioon arvesse ei lähe, suurenes sisemajanduse kogutoodang (SKT) kolmandas kvartalis 1,2 protsenti, 9,4 miljardi euroni.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuht Robert Müürsepp nentis, et kuigi hinnatõus aeglustub, pole majandus hoogu juurde saanud. «Kui teises kvartalis näitas majandus elavnemise märke, siis kolmandas kvartalis kiirenes langus. Kukkumine jätkus nii lisandväärtuse arvestuses kui ka maksulaekumises,» tõdes ta.

Suurem osa majandusest on Müürsepa hinnangul endiselt raskustes. Suurim majanduse pidur on veondus ja laondus, kus olukord halvenes raskuste tõttu väliskaubanduses. Peaaegu sama kehv on olukord töötlevas tööstuses. Lisaks tulid tuntavad negatiivsed panused ka info- ja sidevaldkonnast ning kutse-, teadus- ja tehnikaalasest tegevusest, mis on olnud Eesti majanduse mootorid. Selgelt kannatas ka ehitus.