/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/07/23/12397750t1h0de0.jpg)
Kui Euroopa Keskpanga intressimäärad on praerguseks jõudnud kõrgeimale tasemele alates 1999. aastast, siis Citadele panga ökonomisti Mārtiņš Āboliņši majandusülevaatest selgub, et intressimäärasid võib peagi ees oodata langus.
Pank prognoosib intresside peatset langust
Āboliņši sõnul on ülemaailmne majanduskeskkond on jätkuvalt keeruline. «2023. aastal on maailmamajandus vaatamata arvukatele probleemidele ja ebakindlatele väljavaadetele jätkanud kasvamist. Positiivne on see, et intressimäärade tõus on aidanud vähendada inflatsiooni, energiahinnad on langenud ja majanduslangust on suudetud vältida,» rääkis Āboliņš.
Tema sõnul on Euroala majanduskasv siiski endiselt nõrk, sest 2023. aasta kolmandas kvartalis kasvas euroala SKP eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vaid 0,1 protsenti, maailmakaubandus väheneb ja euroala ettevõtluskeskkond on negatiivsel tasemel. Bloombergi konsensusprognooside kohaselt kasvab euroala SKP 2023. aastal vaid 0,5 protsenti ja 2024. aastal jääb see eeldatavasti madalaks, sest SKP suureneb vaid 0,7 protsenti.
Āboliņši sõnul on euroala intressimäärad jõudnud haripunkti ja esimest intressimäära langetamist on oodata 2024. aasta esimesel poolel. Ta märkis, et pärast väga kiiret rahapoliitika karmistamise perioodi on Euroopa Keskpanga (EKP) intressimäärad jõudnud kõrgeimale tasemele alates 1999. aastast.
Āboliņš selgitas, et rahapoliitika mõjutab reaalmajandust pika ja muutuva viitajaga ning viimastel aastatel on euroala kodumajapidamised ja ettevõtted väga madalate intressimäärade perioodil eelistanud üha enam fikseeritud intressimääraga laenude kasutamist. Selle tulemusena ei ole võla teenindamise kulud euroalal kasvanud sama kiiresti kui EKP rahapoliitilised intressimäärad.
«Kuna euroala inflatsioon on märkimisväärselt aeglustunud ja euroala majanduskasv endiselt väga aeglane, ootavad finantsturud, et esimene intressimäära langetamine toimub juba 2024. aasta keskpaigas, kusjuures enam kui 50-protsendilise tõenäosusega võib see toimuda juba 2024. aasta aprillis. Samas on tõenäoline, et intressimäärade alandamine toimub järk-järgult. Pikemaajaliste intressimäärade tõus näitab, et keskpikas ja pikas perspektiivis on intressimäärad tõenäoliselt kõrgemad kui eelmisel kümnendil,» ütles Citadele panga ökonomisti.
Tema sõnul antakse Balti riikides laene enamasti muutuva intressimääraga, mistõttu reageeritakse rahapoliitika karmistamisele kiiremini kui teistes riikides. «Erasektori kõrgem võlatase on üks põhjus, miks Eesti SKP on vähenenud rohkem kui Lätil ja Leedul. Erasektori võlatase on Lätis ja Leedus üks madalamaid euroalal ja seetõttu on võla teenindamise kulud tõusnud tagasihoidlikult, kuigi mõju üksikutele laenuvõtjatele võib olla märkimisväärne. Madal võlatase, muutuva intressimääraga laenude kasutamine, suhteliselt hea eluasemekulude ja sissetuleku suhe on võimaldanud uute laenude andmise jätkumist Balti riikides vaatamata kõrgetele intressimääradele. Kiire reageerimine rahapoliitika muutustele tähendab ka seda, et oodatavad intressimäärade kärped toetavad majanduse elavnemist alates 2024. aasta keskpaigast,» ütles Āboliņš.