Korstnapühkija: Eesti inimesed ei hooli kodusest tuleohutusest

Eger Ninn
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Korstnapühkija Juhan Räni sõnul pole inimesed muutunud, igaüks arvab, et temaga mingit õnnetust juhtuda ei saa.  Kui ikka kontroll järel ei käi, siis tuleohutus inimesi eriti ei huvita.
Korstnapühkija Juhan Räni sõnul pole inimesed muutunud, igaüks arvab, et temaga mingit õnnetust juhtuda ei saa. Kui ikka kontroll järel ei käi, siis tuleohutus inimesi eriti ei huvita. Foto: Artur Sadovski

Eestis on palju selliseid inimesi, kes ei hooli oma kodu küttekolde ja korstna puhastamisest ning seavad sellega ohtu nii enda kui teised, nentis elukutseline korstnapühkija Juhan Räni.


«Inimesi see korstnate pühkimine absoluutselt ei huvita, eriti veel kortermajas,» rääkis ta. «On muidugi maju, kus lastakse ilusti pühkida, aga on ka maju, kus inimene ei lase korterisse ja ütleb, et teda see ei huvita, tema pühib ise, ja saadab lihtsalt ukse pealt tagasi.»

Viimaste aastate jooksul Räni inimeste suhtumises suuremat muutust märganud pole.

«Inimesed on ikka täpselt samasugused, nagu nad enne on olnud,» nentis ta ja lisas, et kui kontroll ikka järel ei käi, siis tuleohutus neid üldiselt eriti ei huvita.

«Uus tuleohutusseadus on olnud väljas juba kaks aastat, aga muutus on väga väike,» rääkis Räni. «Tal on kama kaks, mis naabritest saab, mis temast saab – inimestel on suhtumine, et temaga ei juhtu kunagi mitte midagi.»

Korra nädalas tuleb Ränil puhastada selliseid küttekoldeid, kus korstnad pole aastate jooksul pühkijat näinud. «Täna lähen ühele sellisele peale,» märkis ta ja lisas, et tihtipeale helistatakse alles siis, kui viimane häda käes. «Ja kui ma sinna katusele lähen, siis ma ei julge korstnat puutudagi. Asi on tegelikult päris hull.»

Räni soovitab korstnapühkimise ette võtta just kevadel, pärast kütteperioodi lõppu. Kui kevadel on tema järjekord umbes kaks nädalat, siis sügisel, alates septembrist, tuleb korstnapühkijat oodata lausa kaks kuud.

«Muidugi on mehi, kellel järjekord on väike, aga ma parem ei kommenteeri neid,» lisas Räni.

Küttekolde puhastamise hind sõltub korstnapühkija sõnul mitmest asjaolust: «Kui majal on kolm lõõri, üks või kaks küttekollet, siis see läheb minu puhul maksma 40–50 eurot.» See hind sisaldab nii väljakutset, puhastamist kui ka muid vajalikke töid.

Ka päästeameti pressiesindaja Annika Koppeli sõnul oleks kütteseade mõistlik ära puhastada kevadel. Peale süsteemi puhastamise kontrollib korstnapühkija ka selle tehnilist seisukorda ja ohutust ning kui selgub, et küttesüsteem vajab parandamist, siis on piisavalt aega, et enne sügisese kütteperioodi algust saaks vajalik remont tehtud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles