/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2023/11/30/15751722t1hf3be.png)
Teisipäeval, 28. novembril toimus Tallinnas foorum «Kuidas tagada Eesti konkurentsivõime globaalses talendirallis», kus räägiti, et välistööjõu riiki lubamine pole eesmärk omaette, vaid arvestamine ettevõtjate vajadustega.
Arto Aas: välistöötajate piirmäära suurendamist takistab ajalooline hirm (1)
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majanduse ja innovatsiooni asekantsler Sandra Särav ütles, et Eesti riigi immigratsioonipoliitika ei vasta enam tööjõuturu ootusele. «Täna on sisserändele seatud piiriks 0,1 protsenti Eesti rahvaarvust ehk 1303 inimest aastas. See kvoot pärineb 1990. aastatest, kui Eestis maffia tähendas midagi hoopis muud kui täna poolnaljaga meie rahvusvaheliselt silmapaistvat IT- ja idusektorit, ning ei ole kindlasti arv, mis rahuldab meie tööjõuturu vajadusi täna ja tulevikus,» sõnas ta.
Särav lisas, et selleks, et mitte kaotada tarka ettevõtlust ja tööjõudu teistele riikidele, tuleb kaaluda mitut lahendust: «Näiteks kvoodi tõstmine ettevõtjatele, kes edukalt juba talente toonud, palganumbrite ülevaatamine või väljaspool pealinna tegutsedes eelise andmine.»
Välistalent aitab riiki tuua tarku teenuseid
EASi ja KredExi ühendastuse rahvusvaheliste teenuste juht Liina Maria Lepik tõi välja, et üks kõrgelt kvalifitseeritud töökoht loob veel viis töökohta ning siin on oluline roll välistalentidel.
«Praktika näitab, et globaalseid ettevõtteid ehitavad rahvusvahelised meeskonnad. Välistalent aitab Eestis luua tarku tooteid ja teenuseid, kuid mõjutab Eestist rääkides ning sõpru ja peret siia külla kutsudes ka turisminumbreid ning meie mainet maailmas. Eesti maine riigina, kus on hea elada, on rahvusvahelistes uuringutes kõrgel tasemel, edasi sõltub palju sellest, kui sujuvaks teeme välistalentide tööleasumise,» sõnas Lepik.
Arto Aas: viisa taotlemine on praegu liiga keeruline
Konverentsil jäi kõlama, et Eestisse tööle värbamist saaks teha oluliselt lihtsamaks. Work in Estonia juhi Leonardo Ortega sõnul võtab praegu tööandjatel välistalendi siiatoomine ideaaltingimustes aega umbes kolm kuud, kuid sageli läheb ka kauem.
«Menetlusprotsess pole otstarbekas – viisat ja elamisluba tuleb taotleda paberil, mille trükib seejärel sisse ametnik ning saatkonda on tarvis minna füüsiliselt kohale, isegi kui Eesti saatkond asub teises riigis ja talendi jaoks mitme tuhande kilomeetri kaugusel. See protsess võiks olla digitaliseeritud,» rääkis tööandjate keskliidu juht Arto Aas.
Aas lisas, et kvooti suurendada ja menetlust lihtsustada takistab peamiselt ajalooline hirm massilise immigratsiooni ees. «Me räägime siiski kontrollitud töörändest, kodakondsuseksamita ei saa endiselt keegi parlamenti valida,» ütles Aas.
Eksportivad ettevõtted vajavad eelkõige insenerivaldkonna ja IT-spetsialiste. Kutsekoja juhatuse liige Tiia Randma märkis, et viimase 15 aasta jooksul ulatub tehnika ja tootmisega seotud erialade lõpetajate arv vaevalt kolmandikuni. OSKA raporti järgi on Eestis praeguse taseme hoidmiseks vaja igal aastal juurde 2600 IKT-spetsialisti. Eesti haridussüsteemist tuleb neid igal aastal umbes 1000. Seega on lähema seitsme aastaga vaja nendele ametikohtadele kokku üle 18 000 töötaja, kuid kodumaalt tuleb neid alle poole vajalikust.
Siseministeerium näeb asja teisiti
Mitmelt ettekandjalt jäi kõlama laiema kokkuleppe vajadus ühiskondlikul tasandil. «Siseministeerium vaatab rändepoliitikat eelkõige ühiskondlike ootuste põhjal. Enne kui saame süsteemis suuremaid muutusi teha, on meil tarvis poliitilist visiooni,» sõnas siseministeeriumi asekantsler Raivo Küüt.
«Talendipoliitika on osa laiematest majanduspoliitilistest otsustest, näiteks kas ehitame lähiaastatel Eestis suuri tuuleparke ning tahame arendada energiamahukat ettevõtlust või ei taha,» ütles majandusteadlane Kaspar Oja.
Suuremate sihtide silme ees hoidmist rõhutas ka foorumi lõpusõnad lausunud Sandra Särav: «Eesmärgiks pole välistalent, vaid Eesti jõukus ja ettevõtjate vajaduste kõige optimaalsem arvestamine. Selles mängivad rolli tehisintellekt ja robotiseerimine – ent kahtlemata ka välistalent.»
Foorum toimus EASi ja KredExi ühendasutuse Work in Estonia programmi raames. Work in Estonia on osa EASi ja KredExi ühendorganisatsioonist ning selle eesmärk on toetada Eesti ettevõtteid välisvärbamisel.