Eesti Pank tahab kogu mulluse teenitud kasumi paigutada reservi ega soovi seda riigikassaga jagada, nagu seni on tavaks olnud. Nii keskpanga nõukogu liige Kalev Kallo kui ka rahandusminister Jürgen Ligi kinnitasid, et vaidlus käib 5,5 miljoni euro pärast.
Eesti Pank ei taha kasumit riigikassaga jagada
Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik ütles, et keskpank soovib kasvatada kapitali ühe miljardi euro võrra. Oma mullust kasumit Eesti Pank veel ei avalda, ent kui 5,5 neljaga korrutada, siis võib järeldada, et eelmisel aastal teeniti 22 miljonit eurot.
Eesti Panga nõukogu arutas kasumijaotust teisipäeval, kuid kokkuleppele ei jõudnud. Keskpanga nõukogu esimees Jaan Männik ütles, et panga juhatus tegi ettepaneku jätta kogu mullune kasum panga reservi ja mitte jagada seda riigikassaga.
Maksumaksja vastutab
Männik lisas, et panga nõukogu otsustab kasumijaotuse aprillis. Ta ise ei tahtnud öelda, kas toetab juhatuse ettepanekut. Ka teised küsitletud Eesti Panga nõukogu liikmed polnud valmis kommenteerima oma seisukohti kasumi jaotamise suhtes. Varasematel aastatel on Eesti Pank kandnud veerandi oma kasumist riigi stabiliseerimisreservi.
Eesti Panga nõukogu liige Tõnis Palts (IRL) ütles, et on kasumieraldise küsimuses kahevahel. «Ühelt poolt kuluksid Eesti Pangale ära lisareservid, sest see suurendaks keskpanga stabiilsust,» kommenteeris ta. «Teisalt suurendaks eraldis riigi fondi riigi finantsstabiilsust. Olgugi et see on väike summa, kuluks see riigile ära.»
Teisipäeval oli nõukogu koosolekul ka rahandusminister Jürgen Ligi, kel on koosolekul sõnaõigus, kuid pole hääleõigust. Ligi sõnul on rahandusministeerium arvestanud sellega, et Eesti Pank eraldab igal aastal veerandi oma kasumist riigikassasse.
Ligi ütles Postimehele, et keskpanga riskide eest vastutab kokkuvõttes valitsus ehk maksumaksja, seega on arusaamatu väide, et keskpank on iseseisvalt võtnud suure riski. Ligi lisas, et ei saa aru Eesti Panga juhatuse soovist kasvatada panga kapital võrreldavale tasemele vanade eurotsooni riikide keskpankadega.