Uuring ⟩ Teadlikkus III pensionisamba võimalustest on endiselt kesine

BNS
Copy
Raha. Pilt on illustratiivne.
Raha. Pilt on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks

Septembri lõpus LHV tellimusel Kantar Emori tehtud uuringust ilmnes, et eestlaste teadmised kolmandast pensionisambast on endiselt kesised, näiteks ligikaudu pool küsitletuist ei ole teadlik, et sellega kaasneb 20-protsendiline tulumaksu tagastus.

Uuringust selgub, et 47 protsenti küsitletutest ei ole teadlikud, et kolmanda samba sissemaksetelt maksab riik tulumaksu tagasi summadelt, mis ei ületa 6000 eurot või 15 protsenti brutosissetulekust, teatas LHV Varahaldus.

Uuringu järgi vähem teadmisi just noorematel kogujatel, vanuses 15–24 aastat, kellest ligikaudu pooled vastasid, et ei tea sellest piisavalt. Keskealised vastajad on kolmanda samba pensionifondide suhtes seevastu kriitilisemad.

Need uuringus osalenud, kes kaaluvad kolmandasse pensionisambasse investeerimist, on enda kinnitusel valmis sinna suurema summa kogumise eesmärgil leppima sellega, et teevad vähem internetioste, tellivad harvem toitu koju ja ei osta nii sageli kohvi kaasa, vastavalt 46, 36 ja 26 protsenti.

«On mõnevõrra üllatav, et teise sambaga samal ajal loodud kolmas sammas on kogumislahendusena märksa vähem tuntud ja selle peamist trumpi – rahvakeeli talvist maksutagastust – kasutatakse teenimatult vähe,» sõnas AS-i LHV Varahaldus juhatuse liige ja fondijuht Joel Kukemelk.

Kantar Emori uuringu järgi troonib eestlaste investeerimiseelistuste edetabelit jätkuvalt kinnisvara: 36 protsenti vastanutest kaalub vaba raha tekkides just kinnisvara ostu. Sellele järgnevad investeerimisplaanidena tähtajaline hoius 34 protsendiga, väärtpaberid 29 protsendiga ja kolmas pensionisammas 21 protsendiga.

Neilt uuringus osalenutelt, kes hoiavad rahavaru sularahas või pangakontol, uuriti, millisel eesmärgil nad raha koguvad. Selgus, et 72 protsendil vastanutest täidab vaba raha meelerahufondi rolli ja seda kasutatakse siis, kui peaks tekkima ootamatu olukord või väljaminek. 22 protsenti vastanutest kogub raha kodu remondiks või sisustamiseks ning 21 protsenti suurema ostu, näiteks uue sõiduki soetamiseks.

Uuringus osales 1024 inimest üle Eesti vanuses 15–74 eluaastat.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles