Kinnisvarajurist selgitab: millal on korteriomanike üldkoosolek otsustusvõimeline

Korteriomanike üldkoosoleku otsustusvõimelisuse sätestab korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Foto: Marianne Loorents, Virumaa Teataja

Korteriomandi- ja korteriühistuseadus sätestab, et korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti, kirjutab kinnisvarajurist Evi Hindpere Facebookis.

«Seega võib põhikirjaga ette näha rangema osalusnõude või leebema. Põhikirjaga võib ette näha ka selle, et koosolek on otsustusvõimeline sõltuma kohale tulnud korteriomanike arvust,» märkis Hindpere ja lisas, et viimasel juhul jääb ära vajadus korduskoosoleku kokkukutsumiseks, kui korteriomanikud on passiivsed ja ei käi koosolekutel.

Üldjuhul annab Hindpere sõnul iga korteriomand ühe hääle, kui jällegi põhikirjaga ei nähta ette, et korteriomanikul on üks hääl sõltumata temale kuuluvate korteriomandite arvust. «Kuid siin tuleb arvestada, et üks asi on hääletamine ja teine asi on osalusnõue,» nentis kinnisvarajurist.