Fort Knox – maailma kõige turvalisem paik?

Fort Knoxi kullahoidla on paik, kuhu tavainimesel asja ei ole. Seal hoiustatakse ligi kolme protsenti kogu maailma kullast, mis on väärt ligi 180 miljardit dollarit. Foto: Shutterstock

USAs, ühes Kentucky osariigi kõrvalises paigas asuvat Fort Knoxi kindlust peetakse vallutamatuks. Rajatis on loodud vastu pidama igasugusele rünnakule, selle seinad on valmistatud raudbetoonist ning katus on pommikindel. Peamine võlvkambri uks kaalub 20 tonni ja seda ei suuda läbistada ei puurid ega lõhkeaine. Uksel on ajalukk, mille täielikku kombinatsiooni ei tea ükski inimene. Kindluse ümber on ka relvastatud sõdurid ja rasketehnika. Milleks seda kõike vaja on? Sest just seal hoiustatakse miljardite dollarite väärtuses kulda ja teisi väärtuslikke esemeid.

Suure majanduslanguse järel seisis USA silmitsi ulatuslike probleemidega, mis tekitas olukorra, kus valitsus otsustas kullastandardist loobuda. President Franklin D. Roosevelt allkirjastas kullareservi seaduse ja tsentraliseeris kontrolli riigi kullavarude üle. Kulla omamine keelustati ning inimesed olid sunnitud oma kulla allahindlusega USA dollarite vastu vahetama.

Kui enne vastava seaduse jõustumist omas USA 4 miljardi dollari väärtuses kulda, siis selle jõustumise järel paisus riigi kullavarude väärtus 12 miljardini. Mõistagi pidi riik leidma koha, kus enda kätte koondunud hiiglaslike kullavarusid turvaliselt hoiustada. Selleks valiti välja sõjaväeüksuse Fort Knoxi lähedal asuv kõrvaline paik, mida oli lihtne väeosa infrastruktuuri liita.

1937. aasta jaanuaris kirjutas Fort Knoxist ka päevaleht Uus Eesti. Pildi all kirjutatakse: „100 miljoni dollari wäärtuses kulda söidawad Fort Knoxi wärawaist sisse. Fort Knox, Kentucky osariigis, on Ühendriikide uus warakamber. Esimene kullasaadetis toodi sinna Philadelphiast, wäga tugewa kaitse all.“ Foto: Repro/Eesti Rahvusraamatukogu

Hoidla ehitus pälvis oma aukartust äratavate turvameetmete ja omaduste tõttu tähelepanu üle maailma. Sellest kirjutati ka Eesti ajakirjanduses. Hoone valmis 1936. aastal ning see ristiti kohe maailma kõige turvalisemaks paigaks. Rajatise tegelikust struktuurist ning selle sees peituva varanduse mõõtmetest on aimu vaid vähestel. Ükski inimene ei saa kunagi teada kõiki protseduure, mida läheb varakambri ukse avamiseks vaja.

Esimene kullasaadetis jõudis Fort Knoxi 1937. aasta jaanuaris, kuid kõige suurem kogus kulda leidis seal oma uue kodu teise maailmasõja ajal – nimelt otsisid paljud Euroopa riikide keskpangad toona oma kullale ohutut hoiupaika.

Tänapäeval hoiustatakse seal 4578 tonni kulda, mis moodustab ligi 3 protsenti kogu maa peal kaevandatud kullast. See kogus pole paljude aastate jooksul muutunud: Fort Knoxi ei viida uusi kullasaadetisi ega tooda sealt ka midagi välja. Ainus kuld, mis hoidla vahel liigub, on väga väike kogus regulaarsete auditite käigus tehtavate puhtuse kontrollide tarbeks.

Just niisugune näeb Fort Knox välja õhust. Taamal paistab sõjaväe lennuväli. Foto: John Coffman/Wikipedia

Vastupidiselt levinud arvamusele ei hoiustata Fort Knoxis ainult kulda (kuigi tõsi, see moodustab lõviosa), vaid ka teisi hinnalisi objekte, mis on olulised USA julgeoleku seisukohalt või kannavad ajaloolist väärtust. Näiteks teise maailmasõja ajal olid seal hoiul USA iseseisvusdeklaratsioon ja põhiseadus, inglaste Magna Carta ning ungari kroonijuveelid.

Vankumatu Fort Knox on popkultuuris küll rohke tähelepanu osaliseks saanud ja seal asub üle poole USA valitsuse kullavarudest, kuid tegelikult ei ole see riigi suurim kullahoidla. Veel hiiglaslikum hoiuruum on raiutud sügavale New Yorgi kaljusesse maapinda. Manhattanil asuva USA Föderaalreservi New Yorgi panga hoone all asuvas hoidlas on varjul nii USA enda kui ka paljude teiste välisriikide kullavarud.

Kulda investeerimine on täna lihtsam kui kunagi varem! Tutvu meie investeerimistoodete valikuga SIIN!