:format(webp)/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
/nginx/o/2023/11/28/15746743t1hcf28.jpg)
Eesti ehitusturu maht langes statistikaameti andmetel kolmandas kvartalis seitse protsenti. Number iseenesest pole suur, kuid langus kestab juba kuuendat kvartalit.
Hoonete ehituse nii kehva seisu ei ole Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul olnud lausa kuus aastat. Ehitussektori kindlustunne on Uusküla sõnul alates 2022. aasta algusest halvenenud ja ka viimastel kuudel ei ole näha trendi muutumist.
«Ehkki praegu tööd on, kardetakse väga selgelt, et olukord võib halvemaks minna,» märkis Uusküla. Selline ebakindlus on valitsenud juba poolteist aastat ning segab ilmselgelt mõistlike investeerimisplaanide tegemist ega luba pakkuda töötajatele kindlust, mida nad vajavad oma igapäevaelus hakkama saamiseks.
Merko Ehitus Eesti juhatuse esimehe Ivo Volkovi sõnul ei kipu erasektor praegu uusi projekte algatama ning ka riigi investeeringud on oluliselt vähenenud. Lisaks on Volkovi sõnul inimeste tarbijakindlus väike ning ka riik on tellimusi vähendanud. «Riigi investeeringute maht on oluliselt vähenenud. Üksikud suuremad projektid, näiteks Rail Baltic, ei suuda pakkuda sama palju tööd, kui hoonete ehitamisel tegemata jääb,» selgitas Volkov.
Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja märkis, et lisaks vähesele ehitusaktiivsusele kohalikul turul on Põhjamaade ehitusturu keeruline seis vähendanud nõudlust ehitusmaterjalide järele ja selle mõju on ulatunud Eesti tööstusettevõteteni, kes ehitusmaterjale toodavad ja ekspordivad.
Lähema poole aasta jooksul olude märkimisväärset paranemist ette näha ei ole, kuid see sõltub eelkõige majanduse üldisest käekäigust, märkis Volkov. «Loomulikult on endiselt suur, võib-olla isegi suurim mõjutaja sõda Ukrainas,» lisas ta.
Uusküla sõnul on ehituse hinnad võrreldes elanike ostujõuga endiselt väga kõrged. Lisaks kannatab nõrga ostujõu tõttu igapäevane elu ja investeeringuid ehitamisse lükatakse edasi. Kaja Koovit