SEB: Rootsi ettevõtete kindlustunne on viimase 15 aasta madalaim

DSV on põhiline Eesti ja Rootsi vaheline kaubavedaja. Lastiks on kõik kaubad, alustades toidust ja rõivastest ning lõpetades tehnoloogia ja ehitusmaterjalidega. Foto: Eero Vabamaegi/Postimees

Rootsi ettevõtete finantsjuhtide arvates olid sealsed ärivõimalused viimati nii kehvad 2008. aasta globaalse finantskriisi ajal, näitab SEB ja Deloitte’i Rootsis tehtud uuring. Kulude kärpimisest on saanud prioriteet ning suurimad küsimärgid on seotud majanduskasvuga.

«2023. aasta sügise makroolukorras on kaalukeeleks keskpangad, kelle otsustest sõltuvad majanduse arengusuunad. Kui 2023. aasta kevadel suudeti veel vastu pidada, siis nüüd tuleb tõdeda, et majandusaktiivsus on sektoriti ja regiooniti väga erinev. Euroopas on näha aeglustumist nii töötlevas tööstuses kui ka teenindussektoris, mis kajastub äsjase finantsjuhtide uuringu tulemustes,» ütles SEB grupi makroanalüütik Marcus Widén.

Järgmise poole aasta jooksul näeb soodsaid ärivõimalusi vaid 20 protsenti Rootsi finantsjuhtidest, samas kui kevadel oli see näitaja 41 protsenti. Ühtlasi on nüüd ülekaalus pessimistid – kui kevadel oli saldo +18 protsendipunkti, siis nüüd on see langenud 28 punktiga miinusesse.

Rootsi ettevõtete kindlustunde kadumine ei ole hea uudis Eesti ettevõtetele ja mitmele sektorile, kelle jaoks on ülemerenaaber olnud tähtis ekspordipartner. Endiselt kõrgel püsivad intressid ning vähenenud nõudlus ei tõota olukorra kiiret muutumist.

Peale 2008. aasta finantskriisi on tegu madalaima näitajaga ning suurima aastase kukkumisega. Ennekõike tuleneb see meeleolu langusest tööstussektoris, kus 50 protsenti finantsjuhtidest peab olusid ebasoodsaks. Kevadel oli samal arvamusel vaid 15 protsenti vastanutest.

«Rootsi ettevõtete kindlustunde kadumine ei ole hea uudis Eesti ettevõtetele ja mitmele sektorile, kelle jaoks on ülemerenaaber olnud tähtis ekspordipartner. Endiselt kõrgel püsivad intressid ning vähenenud nõudlus ei tõota olukorra kiiret muutumist. Eesti ettevõtjad on seni suutnud oludega toime tulla, kuid paljudel juhtudel tuleb see varasemate säästude ja tegevuse optimeerimise hinnaga,» sõnas SEB ettevõtete panganduse valdkonna juht Peep Jalakas.

SEB septembris tehtud Balti suurettevõtete finantsjuhtide uuring näitas, et ka Eesti suurettevõtete kindlustunne on saanud viimase aastaga suure hoobi. Ärikeskkonda peab väga soodsaks või soodsaks vaid 25 protsenti Eesti suurfirmade finantsjuhtidest, mis on kümne aasta madalaim näitaja. Samas on vähenenud Balti finantsjuhtide mure tööjõu ja tooraine kättesaadavuse pärast.

Kõige suuremad optimistid on Leedu suurettevõtete finantsjuhid, kellest 51 protsenti peab majandusolusid väga soodsaks või soodsaks ning Lätis on vastav protsent 39.

Balti ettevõtetele valmistavad suurimat muret üleüldised majandusolud ja kasvuväljavaated – Eestis pidas seda oluliseks riskifaktoriks 58% –, mis on seljatanud eelmisel aastal liidrikohal olnud geopoliitilised riskid.

Rootsi on üks Eesti peamisi ekspordipartnereid.