/nginx/o/2018/01/15/7486917t1h0c46.jpg)
/nginx/o/2023/11/24/15740872t1h558e.jpg)
Klientide ja turgude ärakukkumisel ei ole väljapääs üksnes kulude kärpimine. Just siis on õige aeg investeerida ettevõtte tööprotsesside tõhustamisse, et olla pärast majanduslangust konkurentidest edukam, kirjutab tarkvarafirma Flowit tegevjuht Andres Aavik.
Kogu Eesti tööstussektori ja töötleva tööstuse tootmismaht on Euroopa Liidu riikide võrdluses kukkunud tänavu kõige rohkem. Ettevõtted ei näe veel lähiajal tootmismahtude paranemist ning nõudluse kasvu. Tõdetakse, et meie tööstusettevõtete konkurentsivõime nii sise- kui välisturul on langenud viimaste aastate madalaimale tasemele. Keeruline on ka teistes sektorites, sest nõudluse vähenemisega kukub kokku ka müügitulu.
Enamasti näeme, et sellises olukorras hakatakse kohe jõuliselt kärpima, kõik arendused peatatakse ja igasugune investeerimine lõpetatakse. Võimalusel püütakse töökohti säilitada, kuna saadakse aru, et edaspidi on uute inimeste leidmine ja nende koolitamine veelgi kulukam. Kuid kust tuleb siis uus kasv ja kuidas saaks ettevõte olla pärast majanduslangust edasi konkurentidest edukam? Kui halbadel aegadel ei otsita ettevõttes võimalusi lisandväärtuse kasvatamiseks, siis headel aegadel kukutakse konkurentsis veelgi. Erinevate ettevõtete krahhi- ja edulood just sellest räägivadki.
Surutisest tulevad elujõulistena välja need, kes kasutavad seda aega uute lahenduste ja teenuste arendamiseks, põhi- ja tugiprotsesside tõhustamiseks aga eelkõige klientidele rohkemate lisandväärtuste loomiseks. Selleks tuleb oma tegevused digitaliseerida ja automatiseerida ning muuta ettevõttesisene otsustamine andmepõhiseks. Tänapäevaseid digilahendusi rakendades saab pakkuda klientidele paremat ja uudsemat teenust ning kasutuskogemust. Ainult nii saab astuda majanduslangusest välja tugevama ning konkurentsivõimelisemana.
Praegu ongi kõige parem aeg muuta oma tööprotsessid tõhusamaks, sest majandussurutise tingimustes on töötajatel kõige rohkem ajaressurssi sellega tegelemiseks. Majandustsükli tipus on praktiliselt kõik töötajad üle koormatud ja kellelgi ei ole aega oma tegevusi kaardistada ega uusi initsiatiive eest vedada. Selleks, et digitaliseerida ja muuta organisatsioon andmetekeskseks, tuleks esmalt kõik senised tööprotsessid üle vaadata, kaardistada, leida sünergiad digilahendustega ning eemaldada kõik aeganõudvad tegevused, mis ei loo lisandväärtust.
Juhtidel on samuti rohkem mõtlemisaega, et selgitada välja ettevõtte kitsaskohad ja otsida võimalusi, kuidas saada majanduse uuel tõusulainel turgu agressiivsemalt hõivata.
Tuleb saada aru, mis on põhi- ja tugifunktsioonid, kuidas andmed liiguvad, kes mille eest vastutab jpm. Üksnes siis on võimalik saada ettevõtte hetkeolukorrast tervikpilt ning panna kogu organisatsioon tuleviku nimel joondatult tööle.
Oluline on mõelda ka sellele, kuidas klient saaks teenust paremini, lihtsamini ja kiiremini. Näiteks hakata B2B klientidele pakkuma oma kodulehel iseteeninduslahendust. Erinevad rahvusvahelised küsitlused näitavad, et ärikliendid soovivad sama mugavat ostukeskkonda, nagu on eratarbija jaoks Amazon.
Viiendiku võrra võitu
Sellised tegevused vajavad kõik tarkvara tuge, mida tuleb käsitleda investeeringuna. Andmete süsteemne kasutamine ja automatiseerimine on abiks nii inseneridele, tootmise planeerijatele, sisseostu- ja müügimeeskondadele. Struktureeritult kogutud müügiandmeid saab hakata kasutama näiteks tootmise planeerimisel ning tehisintellekti abil loodud profileerimist kasutades on võimalik näha kogu infot klientide käitumismustrite ja tarbimisharjumuste kohta. Suure konkurentsieelise annab ka näiteks masinnägemise rakendamine toodete kvaliteedikontrollis.
Uuringud näitavad, et oma tegevusi digitaliseerinud ja automatiseerinud ettevõtted on konkurentidest 20 protsenti efektiivsemad ja omas sektoris teistest jätkusuutlikumad. Paarkümmend protsenti tõhusamalt töötamine annab igas sektoris väga märkimisväärse eelise.
Automatiseerimise eesmärk ei peaks olema töötajate arvu vähendamine. Tööprotsesside automatiseerimine loob eelkõige eeldused ettevõtte kasvuks, et töötajad saaksid teha kõrgemat lisandväärtust loovat tööd. Inimesi saab suunata rohkem nutikamatele töödele, millega masinad ja tehisintellekt veel hakkama ei saa.
Pealegi on Eestis paarikümne aasta pärast umbes 130 000 inimest tööturul vähem ja me peame looma võimalused, et olemasolevate töötajate töö oleks suurema lisandväärtusega. Seeläbi muutuvad ka meie ettevõtted konkurentsivõimelisemaks ja rahvusvaheliselt edukaks.