Swedbank: uuel aastal palgad enam senise tempoga ei kasva

Rahatasku Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees / Scanpix

Palgakasv võtab hoogu maha. Kolmandas kvartalis aeglustus nii keskmise kui mediaanpalga kasv. Mediaanpalk ulatus kolmandas kvartalis 1500 euroni ja tõusis aastaga 11 protsenti, kirjutab Swedbanki peaökonomist Liis Elmik.

Sellel aastal tõuseb keskmine brutopalk Swedbanki prognoosi järgi 11 protsenti. Järgmisel aastal aeglustub palgakasv seitsme protsendini. Palgakasv aeglustub, kuna ettevõtete käibed ja kasumid ei kasva enam nii kiiresti ja nõudlus tööjõu järele väheneb. Avaliku sektori palgakasv peaks järgmisel aastal samuti kiirust kaotama.

Avalikus sektoris tõusevad palgad rohkem kui erasektoris

Keskmine töötasu suurenes avalikus sektoris kolmandas kvartalis aastaga 16 protsenti ja erasektoris 9 protsenti. Töötasu kerkis oluliselt nii hariduses kui ka tervishoius. Avalikus sektoris tõusevad palgad varasemate poliitiliste kokkulepete tõttu. Erasektoris on palgakasv aeglustunud, kuna ettevõtete majanduslik olukord on kehvemaks muutunud. Ettevõtete käive alanes kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes kaheksa protsendi võrra. Nii tellimuste arv kui ka müügihinnad on mitmes valdkonnas vähenenud.

Töötajate ostujõud on hakanud paranema

Palgad kasvavad hindadest taas kiiremini, kuid ostujõu taastumine võtab aega. Keskmise netopalga ostujõud jõuab hinnaralli-eelse tasemeni alles 2025. aasta algul, kui keskmine netopalk tõuseb märgatavalt tulumaksuvaba palgaosa kasvu tõttu.

Tarbimist hoiab tagasi nii ostujõu langus kui ka majapidamiste vähene kindlustunne. Perede hinnang oma rahalisele olukorrale on halvenenud ja oodatakse tööpuuduse suurenemist. Seetõttu on ostuotsused kaalutletud ja suurt tarbimisrallit enne järgmise aasta käibemaksutõusu siiski ilmselt ei tule.