Abivajajatele kümne euro jagamine läheb riigile sadu tuhandeid maksma

Rahaliste raskustes inimestele mõeldud toidukaardist on sisuliselt saanud Rimi poeketi maksevõimalusega kliendikaart. Foto: Kermo Benrot

Sotsiaalministeeriumi toetussüsteem sunnib abivajajaid toidu- ja esmatarbekaupu ostma ainult ühe poeketi kauplustest. Ainuüksi süsteemi ülalpidamine maksab ligi kümme tuhat eurot kuus.

Oktoobris hakkas Eestis kehtima toidukaardi süsteem. Kui varem jagati majanduslikus kitsikuses inimestele toidupakke, siis nüüd jagatakse nende asemel ka toidukaarte, millele kantava abiraha eest võib igaüks osta, mida tarvis. Süsteem on uuendusmeelne ja õilis, kuid selle nüansid panevad kulmu kergitama.

Kõigepealt pole selge, kellel on õigus abi saada. Selle teadasaamiseks tuleb toetusesoovijal pöörduda kohalikku omavalitsusse ning lasta sotsiaaltöötajal oma majanduslikku olukorda hinnata.

Kui sotsiaaltöötaja inimese abivajajaks tunnistab, antakse talle toidukaart, millele kantakse kümme eurot kuus ehk 30 eurot kvartalis, vajadusel korrutatakse summa leibkonna liikmete arvuga. Raha kantakse kaardile kord kvartalis ja on igaühe enda asi, kas kulutab selle ära korraga või jupikaupa.

Sotsiaalministeeriumi kinnitusel väheneb niimoodi sotsiaaltöötajate koormus – enam ei pea nad toidupakke kokku panema ja laiali vedama, vaid saavad keskenduda abivajajate nõustamisele. Praeguseks on välja antud ligi 11 300 kaarti.

Uus katse kolme aasta pärast

Kuid toidukaardile kantud raha eest saab toidu- ja esmatarbekaupu osta ainult Rimi poodidest ehk sisuliselt on toidukaart maksevõimalusega kliendikaart. Miks oli vaja toidukaart ühe poeketiga siduda, sotsiaalministeerium ei selgita, viidates vaid riigihankele.

«Toiduabi jagamise partneri leidmiseks korraldas sotsiaalministeerium riigihanke,» ütles ministeeriumi toiduabi nõunik Aire Johanson. Esimese hankega otsiti partnerit üle Eesti, kuid pakkumise tegi ainult Rimi ja sedagi vaid Harju- ja Raplamaal.

«Kui otsisime teise riigihankega partnerit ka mujal Eestis toiduabikaartidele üleminekuks, osales kaks pakkujat ja võitis Rimi. Loodame, et 2027. aastal, kui korraldame uue hanke, teevad pakkumise ka teised poeketid,» ütles Johanson.

Toiduabi saajate nimekiri moodustub toimetulekutoetuse ja kohaliku omavalitsuse toetuste saajatest. Abivajajaid on muidugi palju: teise kvartali arvude järgi ligi 29 000. Ent kõigi nende inimeste nimed ja muud andmed on ju teada – toetusraha saaks nende pangakontole kanda ja igaüks võiks ise valida, millises poes raha kulutab. Mõne jaoks on Rimi ehk liiga kaugel, ent kojuveoteenuse tellimiseks peab ostukorv olema vähemalt just 30 eurot ja lisandub veoteenuse hind.

Johansoni sõnul aga ei saa lihtsalt raha pangakontole kandes kindel olla, kas see ikka kulub ainult sellele, millele mõeldud – toidule ja esmatarbekaupadele.

Süsteem maksab

Kontrollitava ja piiratava toidukaartide süsteemi ehitamine jäi Rimi hooleks, aga mitte kuluks. «Sotsiaalministeerium tasus süsteemi ettevalmistamise kulud vastavalt pakkumuses fikseeritud hinnale 26 000 eurot, millele lisandus käibemaks,» märkis Johanson.

Sellele lisanduvad muud kulud. Esimese hankelepingu järgi maksab riik toidukaardi süsteemi haldamise eest Harju- ja Raplamaal Rimile kuus 5500 eurot, millele lisandub käibemaks. Teise hankelepingu järgi, millega on korraldatud süsteem mujal Eestis, maksab riik Rimile 2700 eurot kuus, samuti käibemaks lisaks.

Peale selle maksab iga toidukaardi väljaandmine 4,20 eurot pluss käibemaks. Kaarte antakse üks iga leibkonna peale, praeguseks on neid jagatud ligi 11 300.

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala toimepidevuse juht Tea Varrak ütles, et toidukaartide süsteem on terves Euroopas uudne lahendus. «Katsetusi üleminekuks on tehtud ka teistes riikides, aga veel ei ole ükski riik täielikult toidukaartide süsteemile üle läinud,» ütles Varrak.