:format(webp)/nginx/o/2019/08/06/12440147t1h6e9b.jpg)
/nginx/o/2021/10/15/14139659t1h0f7b.jpg)
Kliimaministeeriumil tuleks koostöös Eleringi ja Elektrileviga elektrisüsteemide toimepidevuse tagamise plaane ajakohastada, et olla hädaolukordadeks paremini valmis, hindab riigikontroll täna avaldatud auditis.
Riigikontroll leiab, et kliimaministeeriumil tuleks tõhustada järelevalvet elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüside ja plaanide ajakohastamise üle. Eleringi ja Elektrilevi toimepidevuse riskianalüüsid ja toimepidevuse plaanid vajavad ajakohastamist, Enefit Power ASi kavades esineb täiendamist vajavaid kohti.
Lisaks soovitab riigikontroll järjepidevalt läbi harjutada tegevusplaanid elektrisüsteemide toimepidevuse ulatuslike häirete ennetamiseks ja neist tingitud hädaolukorra lahendamiseks, sealhulgas näiteks juhtudeks, kui välisühendustes tekib katkestusi, toimub planeerimatu desünkroniseerimine, Narva veehoidla veetase langeb jms.
Heaks näiteks erinevate riskistsenaariumide läbitöötamise kohta on 2022. aastal toimunud vabariigi valitsuse kriisiõppus, milles harjutati tegutsemist olukorras, kus toimub erakorraline desünkroniseerimine ning Balti riigid alustavad ühinemist Mandri-Euroopa sünkroonalaga.
Audit näitas, et kehtiv ulatusliku elektrikatkestuse hädaolukorra lahendamise plaan ei ole ajakohane ega vasta kehtestatud nõuetele, kuid plaani ajakohastamist on korduvalt edasi lükatud. Näiteks ei ole selles plaanis käsitletud kliimaministeeriumi tegevusi Balti riikide Venemaa elektrivõrgust erakorralise lahtiühendamise ja elektritaristu rünnakute korral ega kliimaministeeriumi, vabariigi valitsuse ja elutähtsa teenuse osutajate konkreetseid ülesandeid elektrikatkestusest tekkinud hädaolukorra lahendamisel.
Riigikontroll leiab, et Balti riikide elektrisüsteemi sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga aitab vähendada ulatusliku elektrikatkestuse ohtu. Eesti Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimise eelduseks olevaid tegevusi viib Elering ellu ajakava järgi. Projekti kiirendatud korras elluviimine 2025. aasta veebruariks on suurendanud ajasurvet, kuid Elering tegeleb riskide maandamisega. Riske vähendab ka kolmanda Eesti ja Läti vahelise õhuliini kiirendatud korras rekonstrueerimine.
Riigikontrolli hinnangul peaks kliimaministeerium töötama välja ka plaani, milles määratletakse, milliseid tarbijaid tuleks pikaajaliselt kõrgena püsiva elektrihinna eest kaitsta, et vältida tulevikus kõrgete elektrihindade leevendamiseks riiklikke toetusmeetmeid, mille tulemusel kulutab riik maksumaksja raha ka tarbijatele, kes abi ei vaja. Samuti saaks kõrge elektrihinna leevendamise meetmeid ennetavalt kavandades analüüsida ka tarbijate hinnatundlikkust ning võimalike toetuste mõju elektritarbimisele ja tipukoormusele.