Digitaalse jalajälje eest hoolitsemine on inimeste privaatsusele oluline murekoht. Siiski kiputakse leppima mõttega, et kogu privaatsus on kadunud ja mida need ettevaatusabinõud ikka päästavad. Cybernetica küberturbe osakonna juht Sander Valvas jagab kuut lihtsat sammu, et oma privaatsust internetis kaitsta.
1. Piira rakenduste ja veebisaitide jälgimise võimalusi
Kontrolli oma seadme privaatsussätteid ja piira selle juurdepääs isiklikele andmetele, näiteks asukohale. Samuti tasub eraldi kontrollida sotsiaalmeedia ja Google'i konto privaatsusseadeid. Kustuta võimalikult palju salvestatud teavet oma tegevuse kohta antud keskkondades ning piira ka nende edaspidine automaatne salvestamine.
Võimalusel tuleks vältida Google'i või Facebooki kaudu teistesse kontodesse sisselogimist, kuna see võimaldab platvormidel koguda isiklikke andmeid ka siis, kui need otseselt kasutuses ei ole. Kogutud andmeid kasutatakse seejärel näiteks relevantsete reklaamide näitamiseks. Kuigi juba olemasoleva sotsiaalmeediakonto kaudu sisselogimine on lihtsam kui uue konto loomine, ohverdad tegelikult mugavuse nimel oma privaatsuse.
2. Kaitse oma kontosid näiteks kaheastmelise süsteemiga
Lisaks turvaliste paroolikombinatsioonide loomisele tasub kaaluda ka näiteks paroolihalduri kasutamist. See võimaldab luua juhuslikest tähtede ja numbrite kombinatsioonidest koosnevaid paroole, mida meelde jätta ei ole vaja, haldur teeb seda ise. Samas on paroolid ikkagi teiste kasutajate eest lukustatud ja kaitstud.
Samuti lisab turvalisust võimalusel oma kontodesse sisselogimisel kaheastmelise autentimise kasutamine.
3. Uuenda pidevalt oma seadmete tarkvara
Tarkvara uuendused sisaldavad tavaliselt turvaparandusi, seega tasub veenduda, et värske versioon jõuab kõikidesse seadmetesse niipea kui see saadaval on. Sama soovitus kehtib ka eraldi rakendustele. Uuenduste jaoks on võimalik valida endale sobiv aeg, et see ei põhjustaks seadmete kasutamisel ebamugavusi.
4. Kasuta veebibrauseri laiendusi
Lihtsalt öeldes lisavad laiendused brauseritele, nagu Google Chrome või Safari, eraldi funktsiooni näiteks küpsiste haldamise või reklaamide blokeerimise tarbeks ning takistavad üldiselt erinevatel veebisaitidel kasutaja tegevuse jälgimist. Kogutud andmeid kasutatakse edaspidi reklaamide kohandamiseks ka teistel platvormidel. Laienduste puudumisel tasub igal võimalusel kasutada privaatsust tagavat brauserit, näiteks Firefox, Epic, Brave jne.
5. Väldi avalike Wi-Fi võrkude kasutamist
Halbade kavatsustega inimesed saavad hõlpsasti ligi «vaba» Wi-Fi võrgu liiklusele. Avalikes kohtades, kus parooliga kaitstud võrk ei ole kättesaadav, võiks eelistada andmeside ja näiteks isikliku hotspoti võimalust. Tavaline interneti kasutamine ja töömeilide lugemine ei ületa tõenäoliselt andmesideplaani mahtu ning võimaldab kaitsta oma privaatsust.
6. Praktiseeri elementaarset küberhügieeni
Tõenäoliselt ei tule järgnevad soovitused kellelegi üllatusena, kuid aeg-ajalt tasub ka kõige elementaarsemad interneti kasutuse põhitõed läbi käia: ära lae alla kahtlaseid rakendusi ega vajuta tundmatutele linkidele, väldi liiga lihtsate paroolide kasutamist. Enne meilide avamist võiks mitu korda kontrollida kirja saatjat, eriti kui see on märgitud «kiireloomulisena», kuid saatja aadress ei ole tuttav. Kindlasti ei tohi jagada oma isikuandmeid ega pangakaardi andmeid – isegi mitte siis, kui info küsija väidab, et ta on pank või muu ametlikuna näiv asutus. Alati veendu enne küsija legitiimsuses.
