INTERVJUU ⟩ SEB eraklientide juht: arvelduskonto intress on meie konkurentsieelis

SEB eraklientide segmendijuht Evelin Koplimäe Foto: Madis Veltman, Postimees

SEB tellis küsitluse, kust selgub, et investorite esimene valik on aktsiad. 1. detsembrist jõustuvat 0,4protsendist arvelduskonto intressi peab SEB eraklientide segmendijuht Evelin Koplimäe panga eeliseks.

SEB kavatseb hakata maksma arvelduskontole 0,4 protsenti intressi. Kuidas on kliendid selle vastu võtnud?

Alates 1. detsembrist hakkame maksma intressi 0,4 protsenti kuni 5000eurose kontojäägini. Seda ületavale osale maksame 0,01 protsenti. Üldiselt on see hästi vastu võetud. Meie soovitus ongi, et hoida arvelduskontol ainult igapäevasteks kuludeks vajaminev summa. Mis sellest üle jääb, panna kas kogumishoiusele või tähtajalisele hoiusele.

Euroopa Keskpank maksab SEB-le raha hoidmise eest kontol 4 protsenti, Eestis on inflatsioon 5 protsenti. Kas 0,4 protsenti natuke vähe pole?

SEB on ainus Eesti pank, kes hakkab kõikidele eraklientide kontodele intressi maksma. Võrreldes konkurentidega meil ei ole paketi olemasolu vajalik. Näiteks arvelduskonto puhul SEB maksab Rootsis 0,25 protsenti intressi. 0,4 protsenti on juba sellest kõrgem. Intressi edasised muudatused on siiski võimalikud ning sõltuvad intressikeskkonnast ja turuolukorrast.

Kui suur probleem on see, et inimesed on liiga väikeste sissetulekutega, et sealt polegi võimalik säästa?

SEB tehtud uuringust ilmnes, et 22 protsenti vastanutest säästis viimase kuue kuu jooksul vähem kui sellele eelnenud kuue kuu jooksul ning 34 protsenti ei säästnud üldse. Võrreldes eelneva 6kuulise perioodiga säästsid vähim vastanud, kelle sissetulek jäi vahemikku 1251–1700 eurot. Säästmisharjumustele on viimastel aastatel avaldanud mõju märkimisväärne elukalliduse tõus ning euribori tõus, mille tõttu on kasvanud laenumaksed.

Üldistatult hoiuste mahtudes pole viimastel aastatel näha, et eraklientide puhul oleks suuri muudatusi toimunud, mahud on püsinud samas suurusjärgus. Küll aga on toimunud muudatused hoiuste struktuuris. Kliendid on hakanud raha kandma tähtajalistele hoiustele, sest sealt on võimalik enam teenida kui arvelduskontol raha hoides. Kuid siiani on klientidel praegu veel 70 protsenti arvelduskontol. Tähtajaliste hoiuste puhul eelistatakse aastaseid hoiuseid. 60 protsenti tähtajalise hoiuse lepingu sõlminud klientidest on aastased hoiused, 30 protsenti on sõlminud hoiuse lühemaks perioodiks ja 10 protsenti pikemaks perioodiks kas kaheks või kolmeks aastaks.

Miks on populaarsed üheaastased hoiused?

Üheks põhjuseks võib olla see, et aastase hoiuse intressimäärad on kõrgemad teiste perioodide omadest. Kui tulevikuperspektiivist rääkida, siis finantsturgudel oodatakse, et tuleva aasta keskpaigas hakkavad intressimäärad natuke alla minema. Väga palju tõusuruumi enam pole, praegu saavutavad intressimäärad oma lae. Seetõttu eelistavad ehk kliendid pikemaks ajaks raha paigutada.

Kas kõrgema intressi pakkumise kampaaniad aktiveerivad inimesi?

Kampaaniad kindlasti aktiveerivad kliente hoiuseid sõlmima, kuid näeme, et hoiuse lepinguid sõlmitakse kogu aeg. Aasta algusest oktoobri lõpuni kasvas meie tähtajaliste hoiuste portfell ligikaudu 98 protsenti.

Kas kõrge inflatsioon on võtnud muidu tublidelt väikese sissetulekuga säästvatelt pensionäridelt võimaluse raha kõrvale panna?

Me ei ole eraldi pensionäride sääste analüüsinud. Kui vaadata SEB aktiivsete klientide baasilt klientide üldist käitumist ja säästude olemasolu, siis on näha, et alla keskmise netopalga (II kvartali lõpus 1477 eurot) oli kontol 52 protsenti klientidest. 22 protsenti klientidest oli kontol kõigest alla saja euro. Kuni 45-aastaste seas oli alla ühe keskmise kuupalga jagu sääste 62 protsenti ja üle 45-aastaste hulgas 45 protsenti. Aastataguse ajaga võrreldes on jäänud need näitajad suhteliselt samale tasemele.

Pigem on hinnatõus meie statistikale tuginedes mõjutanud kodulaenu kliente, kelle laenumaksed on oluliselt tõusnud. Nende puhul on näha, et võrreldes aastatagusega on mõnevõrra rahapuhver vähenenud.

Mitu kuupalka või kuu väljaminekut võiks rahapuhver olla?

Meie soovitus on, et ootamatuteks kuludeks võiks rahapuhver olla kolm-neli netopalka. Meie aktiivse kliendibaasi järgi on umbes 32 protsenti olemas kolme kuupalga ulatuses rahatagavara.

Kus seda meelerahufondi hoitakse?

Klientidel on meelerahufond praegu pigem arvelduskontol, 30 protsenti klientidest hoiab seda tähtajalisel või kogumishoiusel. Kes kasutab selleks tähtajalisi hoiuseid, neil soovitame hajutada hoiuseid erineva pikkusega tähtajaliste hoiuste vahel. Lisaks tähtajalisele hoiusele on ka kogumishoius, kus raha on võimalik paindlikumalt kasutusele võtta, aga teenida enam kui tavaliselt arvelduskontolt. Meie kogumishoiusele makstakse 1,8 protsenti intressi aastas. Kui seda raha sealt vahepeal kasutusele võtta, siis kogunenud intressist ilma ei jää.

Meelerahufondi hoidmiseks sobiks väga hästi rahaturufond, aga neid pangad ei paku...

Rahaturufond võiks pigem olla sobilik likviidsuse juhtimiseks ettevõttele, mitte niivõrd eraisikutele. Pigem soovitame eraisikutele kogumishoiust või tähtajalist hoiust. Tavalisel arvelduskontol me meelerahufondi hoida ei soovita. Mingit rahapuhvrit tasub arvelduskontol hoida, aga pigem suunata igapäevaseks kasutamiseks mittevajalik raha teistesse toodetesse, kus saab enam teenida.

Kümmekond aastat tagasi olid Eestis hästi populaarsed investeerimishoiused, mida massiliselt tehti. Need kadusid ära, kuna võlakirjatootlused kadusid ja selliseid hoiuseid ei saanud mõistlikel tingimustel kokku panna. Nüüd teenivad võlakirjad, kuid Eestis pole pangad hakanud pakkuma investeerimishoiuseid. Miks?

Praegu neid ei pakuta. See toode iseenesest on keerukas ja suhteliselt haldusmahukas. Klientidele on kümne aastaga tulnud väga palju muid alternatiive. Pole kindel, kui palju kliendid sellist toodet praegu üldse soovivad. Me kaalume seda, aga ei oska seda lubada.

SEB tellis hiljuti investeerimisuuringu. Mida põnevat sealt selgus?

Kui võrrelda seda, kuhu investeerivad mehed ja naised, siis võrreldes naistega on meeste seas investeerimisfondid populaarsemad. Üleüldiselt on ikka eestimaalaste seas kõige eelistatumad aktsiad. Neile järgnevad kolmanda pensionisamba fondid, siis ETFid ja investeerimisfondid.

Nii nagu uuringust ilmnes ja ka meie näeme, siis mehed on investeerimisel ikka riskialtimad. Mehed pigem paigutavadki raha aktsiatesse ja naised pigem eelistavad kolmanda samba fonde, tähtajalisi hoiuseid, kogumishoiuseid ehk vähem riskantsemaid rahapaigutuse võimalusi.

Üha enam koguvad populaarsust investeerimine ETFidesse ehk börsil kaubeldavatesse fondidesse. Kui eelmise aasta sügisel oli Eestis ETFidesse oma raha paigutanud 9 protsenti, siis tänavu juba 19 protsenti investoritest.

60 protsenti eestimaalastest ei tegele investeerimisega. Investeerimise alustamist peljatakse eelkõige sellepärast, et puudutvad piisavad säästud, teadmised või aeg. Samuti kardetakse võimalikke kahjusid, aga ka seda, et keeruline on teha ostu- ja müügiotsuseid.

22 protsenti on säästnud viimase kuue kuu jooksul vähem kui eelnenud kuue kuul, 34 protsenti ütles, et nad ei ole üldse säästnud.

Küsitlusel avaldasid inimesed arvamust, mida nad teevad. Kas SEB on kliendibaasilt ka kontrollinud, kas küsitletute arvamus ja tegelik käitumine on sarnane?

SEBs investeerivatest klientidest 57 protsenti on mehed, 43 protsenti naised. Ka meie kliendiandmed näitavad, et mehed eelistavad riskantsemaid investeeringuid, nagu pigem aktsiaid, võlakirju, ka ETFe ja naised hoiuseid ning väiksema riskiga instrumente. Mõnevõrra erinev võrreldes uuringu tulemusega on see, et aktsiatesse investeeritakse tegelikult veelgi enam. Kui uuringule vastanutest tervikuna 52 protsenti ütles, et investeerivad aktsiatesse, siis meie statistika järgi on see number 67 protsenti.

Kas kolmandasse sambasse raha panemisel on toimunud viimase aasta jooksul muutusi?

Pole neid täheldanud. Aasta lõpu poole kliendid aktiveeruvad ja enne aasta lõppu paigutatakse sinna maksimaalne võimalik summa, et saada maksutagastust.

Kas kolmanda samba populaarsus võiks kuidagi muutuda järgmisel aastal, kui siis tehtud sissemaksetelt ei saa ülejärgmisel aastal tagasi tulumaksult 20, vaid 22 protsenti?

Iga maksutõusuga või pärast seda jääb klientidele vähem raha kätte. See omakorda võib viia sinnani, et klientide hoiused hakkavad tasapisi vähenema, sest siiani kogunenud rahalist puhvrit kasutatakse igapäevaste kulude katmiseks. Praegu me ei näe, et see muudaks kuidagi kolmandat sammast populaarsemaks.

Kas see toob teisele sambale uue hingamise, kui ülejärgmisel aastal saab järgmisel aastal tehtud avalduste järgi inimene ka 2+4 asemel tõsta oma panuse 4+4 või 6+4 protsendi peale?

Arvatavasti osa kliente II sambasse sissemakseid suurendab. Kui palju, seda ei oska prognoosida.

Kas mingit täiesti uut investeerimistoodet on oodata?

Meil tuleb investeerimise asjus muudatusi ja uuendusi, aga ma ei sa kahjuks selle kohta veel informatsiooni jagada.