/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/11/17/15725507t1h7c34.jpg)
SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul on töötute arv hakanud küll kasvama, ent senine tõus pole järsk. Samas pole majanduses oodata ka kiiret pööret paremusele, mistõttu suureneb töötus ka järgnevatel kvartalitel, lisab Nestor.
«Lõppeval nädalal avaldatud andmed olukorra kohta tööturul selle aasta kolmandas kvartalis suuri üllatusi ei pakkunud. Eesti majandus on langenud juba viis kvartalit järjest. Pikka aega on tööturg pidevat nõudluse kahanemist suuresti ignoreerinud, ent nüüd on töötus tõusuteel. Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel küündis töötuse määr kolmandas kvartalis 7,3 protsendini. Veel aasta varem mõõdeti töötuse määraks kõigest 5,6 protsenti, selle aasta teises kvartalis 6,7 protsenti,» tõi Nestor välja.
Ta märkis, et kahanes ka tööhõive määr, mis langes mulluselt 69,5 protsendilt 69,1 protsendile. «Et Eesti rahvastik on samal ajal aga kasvanud, siis oli tööl käivaid inimesi arvuliselt siiski enam kui eelmisel aastal. Samuti tuleb rõhutada, et ka 69-protsendine hõivemäär on Euroopa Liidu riikide seas endiselt üks kõrgematest. Positiivselt poolelt suurenes jätkuvalt aktiivse rahvastiku osakaal – tööl käis või töökohta otsis lausa 74,5 protsenti Eesti 15–74 aasta vanusest rahvastikust,» märkis analüütik.
Nestor selgitas ka, et statistikaameti numbrite puhul on tegemist küsitlusandmetega, mis statistilise vea tõttu vahel tegelikust olukorrast moonutatud pildi maalivad.
«Kui vaadata teisi andmeallikaid, siis paistab muutus märksa tagasihoidlikum. Näiteks registreeritud töötuse määr küündis oktoobris 7,5 protsendi juurde, aasta tagasi oli see number aga 7,2 protsenti, mis tähendab vaid 0,3 protsendi suurust tõusu. Seda erinevust põhjustab Ukraina sõjapõgenike lisandumine tööturule, kes mullu statistikaameti uuringu valimisse ei kuulunud, ent olid 2022. aasta sügisel juba töötukassas arvel,» osutas ta.
Eesseisvad kolm kuud tulevad keerulised
Kahjuks näitavad ettevaatavad indikaatorid tema sõnul, et töötuse kasvu trend on jätkumas ja kui siiani on ettevõtted suutnud töötajaid vaatamata rasketele majandusoludele alles hoida, siis madala nõudluse tingimustes ei ole seda lõputult võimalik teha.
«Konjunktuuriuuringute abil koostatav tööjõuvajaduse indeks näitab nüüd esimest korda, et järgneva kolme kuu jooksul näevad oma töötajate arvu kahanemist ette kõik suuremad tegevusalad. Kõige kauem, juba eelmise aasta suvest saadik, on miinuspoolel püsinud tööstuse tööjõuvajaduse indeks,» lisas Nestor.
«Kuigi olukord tööturul on halvenemas, siis tööandjate kirutud kiirest palgakasvust majandus niipea lahti ei saa. Ka septembris oli keskmine brutopalk maksu- ja tolliameti andmetel mullusest ligi 10 protsenti kõrgem. Ennekõike on palgakasvu kannustanud avaliku sektori palgatõus,» kirjeldas analüütik.
Kuigi töötus on suurenemas, siis on Eesti tööhõive endiselt väga kõrge ja seetõttu jääb tema sõnul suhteliselt kiire palgakasv iseloomustama Eesti majandust ka edaspidi.