Lihatootjad: unustage hinnalanguse lootused

Lihatöösturite kinnitusel ei ole järgmise poole aasta jooksul märkmisväärseid hinnamuutusi ette näha. Toodete hindu hoiavad üleval Ukraina sõda ning energiahinnad. Foto: Mihkel Maripuu

Kuigi viimastel kuudel on paljude toidukaupade hinnatõus pidurdunud või on hinnad lausa langema hakanud, siis lihakraami hind on kõrgele jäänud ja lähemal ajal jääbki, nendivad lihatootjad.

Statistikaamet teatas paar nädalat tagasi, et üldine hinnatase on Eestis hakanud langema. Nende andmete järgi on näiteks köögivili, kala- ja piimatooted viimase nelja kuuga odavnenud neli protsenti. Samas liha ja maiustuste hinnad tõusevad edasi.

Jürg Samel Selveri turundusosakonnast nentis, et viimase nelja kuu jooksul ei ole liha hinnad oluliselt muutunud. «Mõnes segmendis on võib-olla kampaaniahinnad veidi langenud, sest välismaine liha on odavam ja Eesti tootjad peavad sellega kaasa minema, et konkurentsis püsida,» märgib ta.

Rakvere ja Talleggi kaubamärkide all tegutseva Maag Foodi tootearendus- ja turundusdirektor Janne Laik-Lõhmus ütles, et toidugrupiti ongi olukord erinev. «Lihatoodete hinnad lähiajal kindlasti ei lange,» ütles ta.

Laik-Lõhmus selgitas, et hindu hoiab üleval kulukas tootmine, kuna tooraine on endiselt kallis ja tootmiskulud suured. Samas avaldas ta lootust, et hinnatõus vähemalt pidurdub. «Loodan, et suurem hinnatõus on jäänud seljataha.»

Nõo lihatööstuse müügi- ja turundusjuht Simmo Kruustükk märkis samuti, et Eesti toidutootmises on keeruline aeg, mis algas eelmise aasta alguses, kui toorainete hinnad tõusid.

Kruustükk ütles, et nüüdseks on hinnad stabiliseerunud ja järgmise poole aasta jooksul pole märkimisväärseid hinnamuutusi ette näha. Tema sõnul mõjutavad hindu ennekõike energiahinnad ja Ukraina sõda, näiteks võib sõja tõttu veelgi tõusta loomasööda hind.

Liha hinda Euroopas laiemalt mõjutab Kruustüki sõnul ka Aasia majanduse käekäik, kuna kõik loomakasvatajad tegutsevad Saksa börsiindeksi alusel. «Kui näiteks sakslastel õnnestub taas hakata väga palju Hiinasse eksportima, siis kindlasti lähevad ka hinnad ülespoole,» sõnab ta.

Viimasel ajal on Eestis veidi langenud veiseliha hind, kuid see on hooajaline langus. «Praegu on tapahooaeg ja see toob hinna alla,» seletas Kruustükk. «Sealiha hind püsib aga kõrgel, sest aastate eest, kui sealiha oli väga odav, hakkas seakasvatus vähenema ja see ajas jälle hinnad üles.»

Energiakriisi tuules järsult kallimaks läinud tootmine seab lihatöösturite sõnul löögi alla siinsete toidutootjate konkurentsivõime. Praegu Maag Foodile kuuluva Rakvere lihatööstuse eelmine omanik HKScan hoiatas mullu sügisel koguni, et eestimaine lihatööstus võib peagi oma otsa leida.

Talleggi ja Rakvere lihatööstused vahetasid omanikku

1. septembril viidi lõpule möödunud aasta lõpus avalikustatud tehing, millega Maag Grupp ostis HKScani Baltikumi ärid. Seega on linnulihatootja Tall­egg ja Rakvere lihatööstus taas Eesti ettevõtte käes.

Eestimaine Maag Grupp on kasvanud suureks toidutootjaks. Grupi piimatööstus on koondunud ettevõttesse Nordic Milk, mille all tegutsevad Tere, Farmi ja Deary meiereid. Lihatootmine on koondatud Maag Foodi, mille all tegutsevad Maag Eesti (endine HKScan Estonia ehk Rakvere ja Talleggi lihatööstus), Maag Latvija ja Maag Lietuva (samuti endised HKScani ärid) ning Rannarootsi lihatööstus. Maag Horeca tegeleb hulgimüügiga.

Maag Foodi tootearendus- ja turundusdirektori Janne Laik-Lõhmuse sõnul jätkavad Rakvere ja Talleggi lihatööstused tööd harjunud moel, omanikuvahetus on kaasa toonud vaid formaalseid ümberkorraldusi, näiteks nimevahetuse pakenditel.

​HKScanilt ostetud tootmisüksused asuvad Eestis Rakveres, Tabasalus ja Viiratsis ning Lätis Jelgavas.

Rimi ostujuht Talis Raak tõdebki, et välismaise liha müük on nende poodides kasvanud. «Võime väita, et eelmise aastaga võrreldes on välismaiste lihatoodete müük kasvanud. Ei ütleks, et tõus on märkimisväärne, aga see kasv on olemas.»

Raak peab selle põhjuseks hinnatundlikkust. «Inimesed otsivad allahindlusi ja nende raames pakutav liha pärineb suuresti välismaistelt tootjatelt, kes suudavad tagada piisavalt suure mahu,» tõdes ta.

Selveris moodustab Eestis toodetud kaup küll 92 protsenti lihamüügist, ent «Eestis toodetud» ei tähenda veel, et liha on Eestis kasvatatud. «Meil ei ole ülevaadet, kui palju sisaldavad müüdavad tooted välismaist liha,» tõdes Samel. Selge on vaid see, et pakendatud linnuliha on Selveris valdavalt välismaine.

Kuna värske liha hind on hoogsalt tõusnud, eelistavad ostjad aina enam odavamaid poolfabrikaate, märkis Maag Foodi turundusdirektor Laik-Lõhmus. Kruustükk Nõo lihatööstusest arvas, et eelistuste muutumise taga on kallis elekter. «Kui mõtleme, et värsket liha peab küpsetama või praadima, siis see on päris suur kulu. Poolfabrikaate peab aga ainult soojendama ja ongi toit valmis.»