Riik tahab hangetes enam tähelepanu pöörata teistele väärtustele peale hinna

Superministeerium. Foto: Mihkel Maripuu

Riik kutsub riigihangete korraldajaid arvestama tulevikus hangete läbi viimisel senisest enam ka teisi väärtusi peale maksumuse.

Nimelt tutvustas rahandusministeerium neljapäeval valitsusele strateegilisi põhimõtted, mis on edaspidi aluseks väärtuspõhiste riigihangete korraldamisel. Põhimõtted käsitlevad hanget kui üht vahendit, mille abil riigile olulisi keskkonna-, sotsiaal- ja majanduseesmärke saavutada ning ühiskondlikku heaolu toetada, et maksumaksja saaks avaliku raha eest rohkem, teatas ministeerium.

Eestis korraldab igal aastal riigihankeid umbes 700 erinevat asutust. Nii tellib avalik sektor aastas 4–5 miljardi euro eest tooteid, teenuseid ja ehitustöid, mis moodustab Eesti sisemajanduse koguproduktist kuni 18 protsenti ja riigieelarvest kolmandiku.

Rahandusministri Mart Võrklaeva sõnul on sektoril turule märkimisväärne mõju ning vastutus maksumaksja raha kasutamise eest. «Sarnaselt teistele Euroopa riikidele, oodatakse ka Eestilt lähtumist jätkusuutlikkuse eesmärkidest ning riigihangetes nähakse suurt potentsiaali toetamaks olulisi arengusuundi. Hangetega saab edendada majanduse konkurentsivõimet, innovatsiooni ja näiteks ka rohe-eesmärke,» rääkis minister.

«See tähendab riigi otsust, et lisaks hinnale on edaspidi riigihanke korraldamisel oluline arvestada ka teisi väärtusi. Kui seni on meil hanget võetud kui menetlust asja, teenuse või ehitustöö soetamiseks, siis nüüd on aeg mõelda, kuidas kasulikku muutust ja innovatsiooni esile kutsuda, täites samas ka riigi või omavalitsuse eesmärke,» märkis Võrklaev.

Rahandusministeeriumi riigihangete osakonna juhataja asetäitja Estella Põllu selgitas, et riigihangetes muude väärtuste arvestamine peale odavuse ei ole tegelikult midagi uut. «Euroopas on see normiks juba aastaid ning vastavaid samme oodatakse ka Eestilt. Madalaima hinna põhjal parima pakkumuse väljaselgitamine on jätkuvalt lubatud, ent nüüd on lisaks võimalus toetada ka muude riigile oluliste valdkondade arengut. Hind on endiselt kasutatav kriteerium, kui kvaliteedi tase on paigas, kuid see ei peaks edaspidi olema üks ja ainus hindamiskriteerium,» ütles Põllu.

Strateegia eelnõu läbis avaliku konsultatsiooni maikuus, järgmise sammuna töötatakse välja tegevuskavad, juhendid ja muu taoline. Näiteks on plaanis luua nõustamis- ja infoportaal, tõsta koolituspädevust ja käivitada koostöös OECD-ga piloothanked. Riigihangete strateegiliste põhimõtete väljatöötamise näeb ette valitsuse tegevusprogramm.