Noorsoopolitseinik: alaealistele teevad alkoholi kättesaadavaks vanemad

Lõuna prefektuuri noorsoopolitseinik Kai Alakivi. Foto: Politsei- ja piirivalveamet

«Ema, anna viis eurot, mu klassivennal on täna sünnipäev. Ostan talle kingituse,» ütleb veel põhikoolis käiv poiss ja pistab samal ajal tõendusmaterjalina emale pihku paberil sünnipäevakutse.

Oma võsukest usaldav lapsevanem lööb lahti rahakotirauad, nopib sealt välja küsitud koguses euromünte ja lubab pojal sünnipäevapidustuste tõttu isegi tavapärasest hilisemal ajal koju naasta. Kõhklusteks ja kahtlusteks iseenesest pole ju põhjust – tegu on tavapärase situatsiooniga, mis esineb paljudes peredes. Aga milline võib olla tegelikkus?

Juba sammub see sama poisipõnn, metallraha taskus kõlisemas, ühes kaaslastega lähima kaupluse suunas. Ilmneb, et emale väljareklaamitud sünnipäevapidu oli niisama luiskelugu, ka kutse polnud tõene, ja noored on planeerinud lihtsalt nädalavahetusele eelnenud õhtu üksteise seltsis veeta. Saadud «kingiraha» kulub aga lähimas kaupluses alkoholi soetamiseks.

Taolisi näiteid on teisigi – ka vanematelt saadud taskuraha, lõunasöögiks või kinopiletite soetamiseks küsitud eurod on teatud juhtudel realiseeritud laste poolt hoopistükkis alkoholikaupluses.

Noorsoopolitseinikuna tean, et enamik neist lastest on pärit korralikest peredest. Helistades lapsevanemale ja teatades, et tema võsuke on alkoholijoobes, suudab laps vaevu püsti seista, on vanemate šokk juhtunust väga suur.

Mõistagi ei saa lapsele keelata taskuraha või elada pidevas umbusus ja kahelda, mis otstarbel laps talle usaldatud raha kasutab. Ent vältimaks pahaaimamatult tekkinud tõsiseid olukordi, võiks lapsevanem tunda huvi, kellega tema laps läbi käib ja millega nad vaba aega sisustavad.

Sageli vestleme lapsevanematega, kes nendivad, et nad tõepoolest lubasid lapse tundmatu «sõbra» juurde öiseks ajaks külla, süvenemata seejuures, kes see sõber õigupoolest on.

Kontroll oma lapse tegemiste üle ei saa olla ülemõistuse piirav, aga pidev suhtlus lapse ja tema vanema vahel ning omakorda ka lapsevanemate endi vahel aitab oluliselt tagada võsukese arusaamist talle kohasest, turvalisest ja tervist säästvast käitumisest. Kehtib siingi vanarahvatarkus, et usalda, aga aeg-ajalt ka kontrolli.

Koolivaheaeg: alkohol ja sihitu uitamine

Koolivaheajad tähendavad politsei jaoks perioodi, mil kõrgendatud tähelepanu pööratakse just alaealistele. Praegusel kevadisel koolivaheajal, mil päike taevas juba soojalt sirab, on osa alaealistest tegevuseta ning sisustavad vaba aega tänavatel sihitu uitamisega.

Viimasel ajal on nende seas politsei huviorbiiti sattunud enamasti tüdrukud, ja mitte poisslapsed nagu arvata võiks. Põhjus lihtne – ringi liiguvad seltskonnad, kus ühe täisealise noormehe kohta on kampa võetud kolm-neli tütarlast vanuses 12-15 aastat. Seltskonnas oleva täismehe tõttu ei ole noortel daamidel enamasti probleeme alkoholi kättesaadavusega, seda hangib neile tavaliselt seesama täisealine «härra».

Noored ise kõnelevad, et isegi kui seltskonnast puudub alkoholi ostev tuttav täisealine, ei teki neilgi selle soetamisega enamasti probleeme. Kaupluse juurest leitakse tihtilugu mõni täiskasvanu, enamasti meesterahvas, kes lahkelt lastele mõne eurosendi või paari lonksu viina eest on koheselt valmis alkoholi ostma.

Sagedane on ka olukord, kus noored tarbivad alkoholi suisa täiskasvanute silme all, avalikus kohas. Möödakäija ei oskagi kahtlustada, et pudel, mida suu juurde tõstetakse, võiks sisaldada kangemat kraami. Tavalistesse plastikpudelitesse villitakse viin kas mahla, energiajoogi või muu karastusjoogiga ning kõrvalseisjad ei aimagi, et mahla moodi joogi näol on tegu kange vägijoogiga.

Laste ennasthävitavasse tegevusse sekkujaid napib

Olgu tegu alaealiste varjatud või täiesti avaliku alkoholitarbimisega, harvad on juhtumid, kus kaaskodanikud nende ennasthävitavasse tegevusse sekkuks. Ei pöörata tähelepanu, ei taheta või juleta sekkuda. Tähelepanu pälvib alkoholi tarbinud alaealine kaaskodaniku silmis alles siis, kui lapsed on muutunud lärmakalt häirivaks ja püstijalu ei püsi – alles siis kutsutakse politsei.

Politseinikud tegelevad igapäevaselt alaealistega, kes tarvitavad alkoholi, kuid alati vaid politsei tegevusest ei piisa. Mõistetavalt puuduvat politseil võimalused valvata iga kaupluse uksel neid täiskasvanud inimesi, kes süüdimatult lastele alkoholi on nõus ostma.

Paneme müüjatele südamele, et neil jaguks julgust küsida igalt alaealisena tunduvalt noorelt dokumenti ning teha endast kõik, et laste valdusesse alkohol ei satuks. Lapsevanematele soovitame aga enam huvi tunda selle vastu, kelle seltsis ja millega nende järeltulija vabal ajal tegeleb.


Kai Alakivi on Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri noorsoopolitseinik