Kehtiv regulatsioon kohustab kauplejat andma tarbijale ostukviitung kirjalikus või tarbija nõusolekul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis igal juhul, kui tarbija ostusumma on üle 20 euro.
Paljud tarbijad aga ei vaja ostukviitungit ning seega prinditakse suur osa ostukviitungeid välja ilma, et selleks vajadus oleks, samas kaasneb sellega tarbetu paberi -ja tindikulu, nenditakse seadusemuudatuse väljatöötamiskavatsuses.
Kaubanduskoda toetab muudatust, sest nii vähenevad ettevõtete kulud ja koormus ning kaasneb positiivne mõju keskkonnale.
Koda toetab ka väljatöötamiskavatsuses toodud ideed kohustada kauplejat tarbijale arve tasuta kättesaadavaks teha vaid ühes kanalis. Kui tarbija soovib arve saamist mitmesse kanalisse korraga, võib kaupleja aga küsida selle eest mõistlikku tasu. Kui tarbija soovib aga tasuta kanalit muuta, siis peab kaupleja võimaldama tal seda tasuta muuta.
Tšeki võib saata e-postiga
Tarbijal peaks olema õigus muuta tasuta kanalit üksnes teatud juhtudel, näiteks siis, kui kaupleja on tasuta kanaliks määranud e-arve, kuid tarbija ei soovi e-arvet, vaid soovib saada arvet oma meilile, leiab koda.
«Seadus peaks suunama tarbijaid paberarvete asemel valima muid arve saamise viise. Seetõttu palume kaaluda lahendust, et kestvuslepingu alusel osutatud teenuste puhul on paberarve saatmine tasuline, kui tarbija tellib iseteenindusportaalis/pangas või muus sellises keskkonnas e-arve või kui tarbija on andud kauplejale e-posti aadressi. Ehk sellistes olukordades ei kehtiks põhimõte, et tarbijal on õigus nõuda, et tasuta arve kanaliks on paberarve,» tegi kaubanduskoda ettepaneku.