Uuring: petuskeemid ohustavad lisaks rahakotile ka vaimset tervist

Petuskeemi ohver. Pilt on illustratiivne. Foto: Mikhail Nilov / Pexels

Eesti inimestest 80 protsenti tunnistab, et peab end erinevatest petuskeemidest väga hästi või piisavalt teadlikuks. See tähendab, et iga viies ei hinda teadmisi piisavaks, mis on pettuste laia levikut arvestades selge ohu märk, selgub Luminori tellimusel tehtud uuringust.

Kõrgemaks hindavad enda teadlikkust noored ja kõrgema sissetulekuga inimesed. Väga hea või piisav teadlikkus on kõige kõrgem Tartumaa ja Harjumaa elanikel (85 protsenti) ning kõige madalamaks hindavad oma teadmisi Hiiumaa (56 protsenti) ja Põlvamaa (57 protsenti) elanikud.

«Ehkki inimesed ise hindavad oma teadmisi üsna kõrgelt, siis päris elu toob kurbi näiteid ka sellest, et petuskeemide ohvriks langevad ka need, kes ise arvavad, et seda kunagi ei juhtu. Seepärast on oluline pettustest rääkida ja püsida arengutega kursis,» ütleb Luminori pettuste tõkestamise spetsialist Veiko Kiik.

Näiteid enim levinud petuskeemide kohta ning nõuandeid, kuidas nendes olukordades käituda, leiate Luminori teemalehelt.

Pettuse ohvriks langenud inimesed kinnitavad, et sellega kaasnenud tagajärjed ei ole meeldivad. Uuringust selgub, et kõige levinum pettusega kokkupuute tagajärg on mainekahju ja ajakulu, sellele järgnevad mentaalsed raskused ning rahaline kahju.

«Aasta jooksul mõne petuskeemiga kokku puutunud inimestest iga kümnes tõdes, et kelmuste korral on oluliseks tagajärjeks ka mentaalsed raskused. Inimeste vaimse tervise mõõde annab pettuste teemale uue kihi, millega on vaja arvestada,» kinnitab Kiik.

Üle pooled eestimaalased on saanud petukõnesid

Uuringu järgi on 57 protsenti Eesti inimestest puutunud viimase aasta jooksul kokku petukõnedega ning 44 protsendil vastanutest on isiklik kogemus SMS-pettusega. Eestis kõige enam levinud petuskeemide esiotsa mahuvad veel andmepüük, investeerimispettused ning veebipõhised müügipettused.

Uuringu tegi tänavu augustis-septembris Luminori tellimusel uuringufirma Norstat, kes küsitles nii Eestis, Lätis kui ka Leedus 1000 inimest vanuses 18–74 aastat.