Maag lihatööstus: taimetoit ei ole liha vaenlane

Toidulett. Pilt on illustratiivne. Foto: Yuen Tao Chun / Pexels

Üha enam räägitakse taimsetest valguallikatest ning sellest, kas need võiksid tulevikus hakata asendama ka liha. Toiduekspertide sõnul ei peaks taimset toitu nägema kui liha vaenlast, vaid igapäevase menüü loomulikku osa.

Ajujahi idufirma Funki arendab mükoproteiinist ehk seeneniidistikust toitu ja selgitab, kas sel on ka potentsiaali jõuda tulevikus tuhandete eestlaste toidulauale.

«Taimseid valgurikkaid toite nähakse sageli pigem eritoiduna kui tasakaalustatud toitumise osana. Soovime Eesti inimesteni tuua arusaama, et vahelduseks lihale on täiesti normaalne tarbida ka teistsuguseid valguallikaid,» rääkis toiduteadlane ja Ajujahis osaleva Funki tegevjuht Sirli Rosenvald.

Taimne proteiiniallikas ei ole tingimata liha vaenlane

«Kindlasti ei kao liha täielikult isegi lähimate aastakümnete jooksul. Küll aga näen, et lähiaastatel võiksid lihasööjate igapäevamenüüsse lisanduda ka taimsed valgud. Üha enam tuleks kinnistada arusaama, et taimne proteiiniallikas ei ole liha vaenlane (ja vastupidi), vaid käsikäes moodustavad need osa mitmekülgsest ja tervislikust toidulauast,» selgitas Maag Foodi tootearendus- ja turundusdirektor Janne Laik-Lõhmus.

Laik-Lõhmuse sõnul nähakse taimetoitu tihti liha rivaalina. «Justkui oleks inimestel valik «taimetoit vs. liha», et eelistama peaks ainult üht või teist. Tegelikult see ei ole nii, sest tervise seisukohast on oluline tarbida mõistlikus koguses mõlemat,» selgitas ta.

Lisaks vastase kuvandile on erinevat tüüpi taimse toidu puhul tarbijatel sageli keeruline mõista, millega on täpselt tegu ja kas selles on piisavalt vajalikke toitaineid. Seda on kogenud ka mükoproteiinist toitu tootev Funki. «Funki ei ole taimetoit ega lihaalternatiiv, vaid iseseisev valguallikas. Samas oleme kogenud, et inimestel on lihtsam mõista, millega on tegu, kui räägime sellest kui taimsest toidust,» nentis Rosenvald.

Laik-Lõhmuse sõnul on ka Eesti suurim lihatööstus Maag Eesti, mis koondab enda alla eestlastele tuntud brändid, nagu Rakvere ja Tallegg, võtnud suuna propageerida mitmekesist toitumist, milles on nii lihatoidud kui ka taimsed alternatiivid. Sel moel leiti ka ühisosa Ajujahi kiirendiprogrammi raames idufirmaga Funki, kes toodab seeneniidistikust toitu.

Skandinaavia-maades on taimetoidu osakaal kordades suurem kui Baltikumis

Funki tegevjuhi Sirli Rosenvaldi sõnul on täiesti reaalne, et 10 aasta pärast moodustavad alternatiivsed valgud ligi 10 protsenti lihaturust. «Kui mõtleme teadaolevate faktide peale, nagu see, et maailma rahvastik kasvab pidevalt, elujärje paranemisega suureneb olemasoleva elanikkonna liha tarbimine, maad kuskilt juurde tulemas ei ole ja kliima on muutumas – siis on selge, et sellisel kujul enam väga pikalt liha söömine jätkuda ei saa,» selgitas ta.

Seni kuulub aga eestlaste eelistus endiselt lihatoodetele, osundab Maag Foodi tootearendus- ja turundusdirektor, kelle sõnul on viimaste aastate jooksul näha aina tugevamas tempos eriti linnuliha tarbimise kasvu. «Toidulaua rikastamise mõttes on taimsed alternatiivid vägagi teretulnud ning liha ja taimsed toidud täiendavad teineteist suurepäraselt. Sel aastal maaeluministeeriumi tellitud Eesti inimeste toitumisharjumusi kajastavast uuringust ilmnes, et Eestis on taimetoitlasi kolm protsenti ja täistaimetoitlasi ehk veganeid vaid üks protsent,» selgitas ta ning lisas, et selle põhjal võib järeldada, et tarbijate huvi vastavate toodete järele ei ole kasvanud samas tempos kui trendikus.

Rosenvald toob aga välja, et enamiku Eesti tarbijate jaoks on taimse toidu tarbimisel motivaator pigem tervis kui keskkond. «Keskkonnast lähtuvad väärtused on tugevamad just noorema generatsiooni jaoks,» lisas ta.

Võrreldes Baltimaadega on näiteks Skandinaavia turgudel taimsete toitude osakaal kordades suurem. «Selge on see, et Eesti tarbijat tuleb taimsete valguallikate osas harida, sest siiani neid pigem peljatakse. Skandinaavias on taimsete valguallikate arendamisega tegeletud aastaid, mida näitab ka asjaolu, et seal on taimsete valguallikate tarbijaskond kordades suurem kui Baltikumis,» selgitas Laik-Lõhmus.