/nginx/o/2023/11/10/15712112t1h972d.jpg)
«Mingi veeluba seal meil oli, meil oli lahendus olemas. Ei mäleta täpselt, aasta on 2023 praegu,» kommenteeris toonane Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive Eesti Energiale ligi 65 miljonit eurot maksma läinud ebaõnnestunud plaani hakata USAs põlevkiviõli tootma. Tehingust on möödas ligi 13 aastat.
Postimees kirjutas eile, et Eesti Energia plaan hakata USAs põlevkiviõli tootma läks lõplikult lörri ja kohtuvaidlus Ameerikas paljastas, et Eesti maksumaksja rahaga mängiti algusest peale Vene ruletti. Eesti Energia andis neljapäeval Postimehe küsimuste peale teada, et kontsern teeb ettevalmistusi Utah’s äritegevuse lõpetamiseks. Ajakava on selgumisel. USAst saadetud dokumendid näitavad, et Utah’s kaotatud raha – Eesti Energia andmeil 65 miljonit eurot – tagasi teenida pole kohtu survel lõpetatud skeemi ja muude vigade tõttu enam lootust.
Projekti toonane eestvedaja Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive sõnul poleks nad USAsse investeerinud, kui oleks teadnud, et vett ei ole, protsessi jaoks on vett vaja. «Harri Mikk oli juhatuse poolelt vastutav. Oli ka kohalikke nõustajaid,» selgitas Liive.
«Võin teile rääkida seda, miks me üldse Jordaaniasse ja Utah’sse läksime,» lisas Liive. «Fundamentaalselt suur asi on see, et Eesti on põlevkivist energia tootmises maailma liider nii mahtude kui tehnoloogia poolest. Naftahinna prognoos oli siis 200 dollarit barrelist, see oli keskkond, milles me selle otsuse tegime.»
Jordaanias, kuhu ka investeeriti, on elektrijaam Liive kinnitusel valmis ja töötab. Eesti Energia osalus on seal kümme protsenti. «See, et Utah’ põlevkivi pole täpselt sama [kui Eesti oma], on ilmselge. Kõik riskid olid raportites välja toodud. Ma ütlesin tollal ka avalikult välja, et kõige hullem, mis võib juhtuda, on see, et kaotame Utah’s 100 miljonit. Aga kui oleksime õnnestunud, kui palju oleksime võitnud?» selgitab Liive toonast mõtlemist.
/nginx/o/2023/11/10/15712116t1hdb2a.jpg)
Harri Mikk, kes toona Eesti Energia juhatuses antud projekti eest vastutas, räägib täna, et ta ei teadnud, et vee kasutusõigust pikendada ei saa.
«Vee kasutusõiguse omandasime pärast projekti omandamist. Projekti omandamise ajal oli vee kasutusõiguste omandamine selgelt defineeritud prioriteetne ülesanne, projekti õnnestumise jaoks vajalik ning see meil ka õnnestus,» selgitab Mikk. «Kasutusõiguste omandamise ajal ei olnud mulle teada asjaolusid, mis oleks igal juhul välistanud vee kasutusõiguste pikendamise tulevikus, kui selline vajadus peaks tekkima. Need õigused olid toonase teadmise kohaselt projekti teostamiseks piisavad.»
Postimehele saadetud kohtudokument tõestab, et Eesti Energia USA tütarfirma Enefit American Oil (EAO) jäi veest ilma koostöös elektriühistuga Deseret skeemitades: Enefitil oli veeluba, mida saanuks kasutada vaid siis, kui õlitehas hakanuks tööle hiljemalt 2015. aastal. Tähtaja lähenedes müüs EAO loa kümne dollari eest elektriühistule, kel oli erandina õigus selle kasutuselevõtu tähtaega kümne aasta võrra pikendada. Aga ainult juhul, kui vett kasutatakse avalikkusele vajaliku elektri tootmiseks. Elektriühistu väitis, et just see plaanis ongi, ja sai pikenduse, kuid oli enne sõlminud EAOga lepingu vee n-ö tagasirentimiseks.
Kohtuliku kokkuleppe järgi pidi elektriühistu lepingust EAOga lahti ütlema ega tohi ka teistele maavarade töötlemise eesmärgil vett rentida. Seega jäi Eesti Energiale kuuluv EAO ilma ligi 380 miljoni tonni vee kasutamise õigusest 30 aasta jooksul ja seega kukkus USAs põlevkiviõlitootmise projekt kokku.
Eesti Energia USA õlitehas
Eesti Energia teatas 2011. aasta märtsis avalikkusele, et ostis USAs ettevõtte koos suurima kompaktse põlevkivivaruga Utah’s – 3,1 miljardit tonni. Eesti Energia juhatuse esimehe Sandor Liive hinnangul pidi arendus aega võtma kolm aastat ja ehitus neli aastat.
«Meie majanduslik kasu tuleb projekti väärtuse kasvatamisest arendusfaasis ja meie unikaalse põlevkivi töötlemise tehnoloogia müümisest Ameerikasse,» selgitas Liive toona. «Ära on tehtud ka märkimisväärne töö suhete loomisel kohaliku kogukonna ja teiste huvirühmadega,» sõnas Liive.
Reklaammaterjalide järgi pidanuks tehas käivituma 2018. aastal ja saavutama täisvõimsuse – 57 000 barrelit (barrel = ca 120 liitrit) põlevkiviõli päevas – aastaks 2022. Hinnang õlitootmistehase ehituse maksumusele kaeti ärisaladusega. Eesti Energia investeerimisplaanis 2009–2018 seisis uhkelt, et Eesti Energiast peaks saama maailmas juhtiv põlevkivitehnoloogia ja -teenuste pakkuja.
/nginx/o/2020/03/09/12998982t1hec12.jpg)