Matkaettevõtja missioon: kus näed võimalust, seal mine ja aita

Ettevõtja Mihkel Reile, kes korraldab spordi- ja ajaloosuunitlusega matkasid. Foto: Urmas Roos

Hiiumaalt pärit ettevõtjal tekkis Eesti Vabaõhumuuseumis matku korraldades soov toetada märkimisväärse summaga suuremahulise eksponaathoone taastamist. Vabaõhumuuseumis taastatud uus Kolga aida-lauda-rait on nüüdseks avatud.

Matkafy Laternamatkad korraldab õhtusel ajal õlilampidega matku kui ka päevaseid linnatuure. Paralleelselt Filter Spordisarju korraldav ettevõtte juht Mihkel Reile otsustas hakata organiseerima matku, mis oleks samas ühendatud tema ajaloohuviga. «2015. aastal tuli mul mõte hakata tegema spordihooaja välisel ajal piletiga matkasid. Kuna olen kogu elu suur ajaloohuviline olnud, siis mõtlesin rääkida mõnes huviväärses punktis lugusid minevikust, et matkad oleksid mitmekesisemad. Ajapikku jõudsimegi tänase formaadini,» lisas ta.

Reile sõnul alustati matkadega kodukandis Tallinna piirkonnas. Matkamarsruutidega on põhjalikult kaetud kogu linn ja selle lähiümbrus: jalutama saab hakata Rocca al Marest ning lõpetada Viimsis. Enam kui 40 valikus oleva marsruudi hulgast leiab matku mujaltki Eesti piirkondadest. «Lisaks Harjumaale toimetame ka Läänemaal ja Hiiumaal. Aktiivselt tegeleme hetkel Lääne-Virumaa suuna ettevalmistamisega ning tellimusmatkade põhiselt oleme käinud ka Lõuna-Eestis,» kirjeldas matkakorraldaja.

Side Eesti Vabaõhumuuseumiga

Üks Matkafy jaoks oluline matkamarsruut Tallinnas on Rocca al Mare, kus koostöös Eesti Vabaõhumuuseumiga viiakse läbi taluarhitektuuri ja -elu teemalisi laternamatku. Matkade eesmärk on vanaaja taluelu lugudega ellu äratada «Praeguse aja inimestel puudub tegelikult selge ettekujutus, mismoodi taluühiskonnas elati. Mõned elusolevad vanema põlvkonna inimesed veel mäletavad 1920.-30. aastaid. Täna on neid väheks jäänud, ent see oli siiski veel paljude meie vanaemade ning vanaisade lapsepõlv,» nentis Reile.

Vabaõhumuuseumi hoonestuse puhul kirjeldab Reile, et see asetseb teisiti kui Eesti kaardil. «Põhi ei asu põhjas ja lääs ei asu läänes ning saared paiknevad üldsegi muuseumi keskel. Just saarte piirkond on ikkagi Eesti Vabaõhumuuseumi pärl, kus on tekkinud terve omaette küla. Muuseumi ülejäänud Eesti piirkondade talud nii suurt tervikut ei moodusta,» arvas ta.

Mihkel Reile korraldab õhtusel ajal õlilampidega matku kui ka päevaseid linnatuure. Foto: Urmas Roos

Hambaauk kaunitari näos

Saarte piirkonnas asub Kolga talu aida-lauda-rait, mille asukohal valitses alles hiljuti tühjus. Hiiumaalt toodud hoone sai vabaõhumuuseumis 1984. aastaks püsti pandud, kuid hävis juba 1987. aastal tulekahju tõttu. Praeguseks on muuseum sinna rajanud uue 55 meetrise üheteistkümnest hooneosast koosneva aida-lauda-raida. Taastatud hoone avati 21. oktoobril, kus ühes hoone pooles asub uue sisuga näitusepind, kuid teisel pool laudas saavad mugava elukoha muuseumi loomad.

Rocca al Mare matkade ajal Kolga aida-lauda-raidast rääkides avaldas Reile kahetsust, et hoone kohal oli tühi auk. See jättis tema arust ülejäänud talukompleksi ilule jälje. «Mastaapse hoone puudumine oli kui hambaauk kaunitari näos. Igal kord vaatasin ja mõtlesin, et kui üks hammas on välja kukkunud, siis ikka pannakse tänapäeval uus. Kuigi ajaloolist hoonet päris algsel kujul taastada ei saa, siis miks ei võiks hävinud hoonet koopiana üles ehitada,» märkis matkajuht tabavalt.

Seetõttu otsustas ta anda omapoolse tõuke hoone uue hoone rajamiseks. «Aida-lauda-raida puhul saime teada, kui palju taastamisprojekt maksab ja missuguses mahus saame panustada. Isegi kui meie panus katab vaid osa kuludest, siis võib just see teinekord asjad liikuma panna,» nentis Matkafy juht. 2022. aastal hakati koguma raha Kolga aida-lauda-raida taastamiseks ning aasta lõpuks saadi kokku 10 000 eurot.

Igalt matkal soetatud pileti pealt läks üks euro hoone taastamise fondi. Kaudselt panustas iga matkal osalenu sellega Kolga aida-lauda-raida taastamisse. «Tõenäoliselt osaleja ise selle peale ei mõelnud, vaid tulid ja nautisid ajalooteemalisi matku, aga osa piletirahast läks taastamisprojekti toetuseks. Meie kogutud summaga saime aidata kaasa, et sellist võimsa arhitektuuriga hoonet näevad ka tulevased põlved,» ütles Reile.

Kolga aida-lauda-rait Vabaõhumuuseumis. Foto: Tõnis Tamm

Hiiumaa juured

Idee sünni juures omavad tähtsust ka Reile Hiiumaa juured. Sealne maa-arhitektuur on talle hingelähedane. Emmaste ligidal Vanamõisa külas asub Reile perekonnale kuuluv vana talu, kus ta soojemal ajal aega veedab. Kuigi konkreetne talu pole tema esivanemate sünnikodu, on just samast külast pärit Reile vanavanaema. Tegemist on paaristaluga, mis oma praegusele asukohale on rajatud 1879. aastal, millest üks on täna Reile suvekoduks.

1879. aastal asusid sinna elama õde ja vend Priidu ning Ingel Vesingi. Talu pooldus kaheks, kui õde ja vend lõid kumbki oma perekonnad. Kaks taluõue seisid kõrvuti, kus elumajad ja saunad olid eraldi, ent ülejäänud kõrvalhooneid kasutati ühiselt. «Kumbki 19. sajandi eluhoone pole tänini säilinud. Siiski seisab taluõuel esimesest hoonete kihistusest 1888. aastal ehitatud ait ning säilinud või taastatud on veel teisigi kõrvalhooneid, näiteks 1910. aastal ehitatud «uus» saun,» rääkis matkajuht.

1928. aastal ehitati «uus» elumaja, mida Reile soovib hoida alles võimalikult algsel kujul. «Hoonet on seest küll 1980ndatel toonaste materjalidega remonditud, kuid väljast on säilinud üsna algupärasena ning ka sees järgiti toonaste võimaluste piires ikkagi vana talumaja stiili. Näiteks elekter pandi sisse, ent veevärki pole majas tänini. See-eest sai 2021. aastal teise perepoole saun uuesti ehitatud nii, et väljast näeb see välja algupärane, kuid sees on ikkagi vesi ja dušš,» ütles ta

Õue peal asub veel vana maja vundament, kus asus mõlema perepoole kasutuses viieosalise lauda-raida hoone: kolm lauta, vahelik ja vankrikuur. «Rannarootsi mõjudega lautade, vahelike, kuuride ning vahel ka aitade rivid ehk raidad on üheks mastaapsemaks taluarhitektuuri ehitiseks, ent neid on Hiiumaa külapildis juba väga väheseks jäänud. Mul on hea meel, et vabaõhumuuseumis taastatud aida-lauda-raida näol saab külastaja nüüd uuesti näha seda ägedat kõrvalhoonet, mida enamikes taludes enam järgi pole,» märkis Reile.