Kliimaministeerium: Eesti tarbija ei peaks kinni maksma Läti soodsat elektrihinda

Kuna tuulikuparkide ehitamine merre maksab rohkem kui nende püstitamine maismaale, kaldub riik eelistama viimaseid. Oponendid väidavad, et kliimaeesmärkide täitmiseks vajalikud tuugenid ei mahu kuivale maale ära. Fotol tuulegeneraatorid Pakri poolsaarel. Foto: Eero Vabamägi

Kui riik hakkab taastuvenergia arendajaid liigse õhinaga toetama, maksab Eesti tarbija oma taskust kinni ka naabrite elektriarved, hoiatab kliimaministeeriumi asekantsler Timo Tatar.

Mitu tuulikut Eestis kuue aasta pärast pöörleb? Tulevad need maismaale või merele? Kui palju eurosid tuleb elektriarvetel edaspidi taastuvenergia tasudeks maksta? Need on vaid mõned küsimused, millele peaks kaudse vastuse andma täna valitsuse tööplaani jõudev taastuv­energia arenguplaan.

Just kaudse vastuse, sest detailse tegevusplaani koostamisest on kliimaministeerium teadlikult hoidunud. «Otsustasime plaani koostades, et ei hakka riiklikul tasandil ette kirjutama, kui palju mereparke ja kui palju maismaa tuuleparke me 2030. aastaks soovime. Las turg ja vaba konkurents otsustavad, kuidas seatud eesmärgini kõige efektiivsemalt jõuda,» selgitas kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar.