/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/10/31/2589686t1h8716.jpg)
Eurostati andmetel langes Eesti jaekaubanduse maht septembris aastaga 6,1 protsendi võrra, mis oli sarnaselt juuli ja augustiga üks liidu suurimaid langusnäitajaid. Euroalal ja Euroopa Liidus (EL) vähenes maht aastaga vastavalt 2,9 ja 2,7 protsenti.
Augustiga võrreldes Eesti jaekaubanduse maht hoopis tõusis, 0,1 protsenti. Euroalal vähenes maht kuuvõrdluses aga 0,3 protsenti ning ELis 0,2 protsenti, teatas Eurostat.
Septembris vähenes kuu varasemaga võrreldes euroalal mittetoidukaupade müük 1,9 protsenti ja mootorikütuste müük 0,9 protsendi võrra. Toidu-, joogi-, ja tubakatoodete jaemüük ksavas aga 1,4 protsenti. ELis langes mittetoidukaupade müük 1,8 protsenti. Mootorikütuste müük kasvas 0,1 protsenti ning toidu-, joogi-, ja tubakatoodete müük kasvas 1,3 protsenti.
Liikmesriikidest, mille kohta Eurostatil on andmeid, vähenesid jaemüügi mahud kuuvõrdluses enim 2 protsenti Slovakkias, järgnesid Rootsi 1,1 protsendi ning nii Saksamaa kui ka Holland 0,8 protsendiga. Müügimaht kasvas enim 1,1 protsendiga Sloveenias, 1 protsendiga Poolas ning 0,9 protsendiga Taanis.
Euroalal langes aastaga enim mootorikütuste jaemüük, kokku 7,5 protsenti. Toidu-, joogi-, ja tubakatoodete müük vähenes 1 protsendi võrra, mitte-toidukaupade müük 3,4 protsendi võrra. ELi arvestuses kahanes mootorikütuste müük 6,9 protsenti, toidu-, joogi-, ja tubakatoodete müük 0,9 protsenti ning mitte-toidukaupade jaemüük 3,2 protsenti.
Liikmesriikide seas langesid jaekaubanduse mahud aastaga enim 17 protsenti Sloveenias, 8,4 protsenti Belgias ning 7,3 protsenti Ungaris. Jaemahu suurimat kasvu nähti aastavõrdluses 7,5 protsenti Hispaanias, 4,1 protsenti Küprosel ja 2,6 protsenti Luksemburgis.