Kus kliendid kaardiga maksmisest kõige enam puudust tunnevad?
7. november 2023, 18:25
Rohkem kui pooled Eesti elanikud on tundnud puudust kaardimaksevõimalusest turgudel ja laatadel ning viiendik ilusalongides, selgub värskest uuringust.
Luminori tellimusel sel sügisel tehtud uuringu tulemuste kohaselt on 56 protsenti vastanutest tundnud kaardimaksevõimalusest puudust turgudel, messidel, laatadel ja festivalidel käies. 20 protsenti on sellest puudust tundunud ilusalongides ning siin on naiste osakaal märksa suurem kui meeste oma (25 protsenti vs. 14 protsenti).
Luminori klienditeenuste juht Kaspar Kork ütles, et värske uuringu tulemused kinnitavad taas, et tänapäeval peab igal ettevõtjal olema võimalus kaardimaksete vastuvõtmiseks. «Muidu võid lihtsalt kliendist ilma jääda,» nentis Kork.
Sularaha väljavõtmine statistika kohaselt aina väheneb ja ka uuringu tulemuste järgi kannab 26 protsenti inimestest iga päev kaasas kuni 50 eurot ning vaid kaheksa protsenti üle saja euro. See aga tähendab, et vähegi suurema ostu puhul on vaja kaardiga maksta.
Lisaks vastas 15 protsenti, et nad ei kanna kunagi sularaha kaasas ja 36 protsenti kannab kaasas vaid 10–20 eurot. «Neid numbreid vaadates on selge, et kaardimakse võimalused on hädavajalikud. Kui panustad palju oma toote või teenuse väljatöötamisse ja selle kvaliteeti, siis kindlasti tuleb korralikult läbi mõelda ka see, et kliendid saaksid selle eest soovitud viisil tasuda,» ütles Kork.
Erinevaid võimalusi, kuidas kaardimakseid vastu võtta ja mille hulgast valida, on palju. Üks kõige lihtsamaid viise, mida pakub ka Luminor, on kasutada makseterminalina oma olemasolevat nutitelefoni.
Ka teistes Balti riikides ei kanta enam suuri summasid sularahana kaasas. Leedus on neid, kellel on iga päev kaasas üle saja euro, 12 ja Lätis seitse protsenti. Balti riikidest on eestlased kõige agaramad maksekaardi kasutajad – 87 protsenti. Lätis kasutab kaarti igapäevase maksevahendina 82 ja sularaha 17 protsenti vastanutest, Leedus vastavalt 81 ja 15 protsenti.
Luminori tellimusel tegi uuringu kolmes Balti riigis uuringufirma Norstat. Septembri lõpus ja oktoobri alguses küsitleti igas Balti riigis 1000 inimest.