Kaja Kallas ja Euroopa Komisjoni juhtiv asepresident arutlesid taastekava aastakonverentsil

Eesti sai Euroopa Komisjonilt esimese 238,5 miljoni eurose uuendatud taastekava ülekande. Kell 10.30 alanud Eesti taastekava aastakonverentsil esinesid lisaks kliimaministrile ja ettevõtjatele ka peaminister Kaja Kallas (RE) ja Euroopa Komisjoni juhtiv asepresident Valdis Dombrovskis.

Ürituse kava:

10.30 – 10.35 rahandusminister Mart Võrklaeva (RE) tervitussõnad

10.35 – 11.00 ülevaade RRFi rakendamisest

11.00 – 11.10 peakõneleja Euroopa Komisjoni juhtiva asepresidendi Valdis Dombrovskise sõnavõtt

11.10 – 11.50 esimene paneelarutelu: Kuidas ehitada konkurentsivõimelist ja vastupidavat Euroopa Liitu ja Eestit ning taasterahastu roll selles. Arutlevad Euroopa Komisjoni juhtiv asepresident Valdis Dombrovskis, Eesti Vabariigi peaminister Kaja Kallas. Modereerib Hans H. Luik.

12.00 – 12.50 teine paneelarutelu: REPowerEU potentsiaal fossiilkütustest sõltuvuse vähendamisel ja taastuvenergia kasutuselevõtu hoogustamisel. Arutlevad kliimaminister Kristen Michal (RE), Euroopa Komisjoni esindaja Matthew Baldwin, Utilitase esindaja Rene Tammist ja Bioforce OÜ esindaja Siim Tenno. Modereerib Urmas Vaino.

Rahandusministri Mart Võrklaeva (RE) sõnul on väljamakstud summa oluline rahasüst Eesti majandusse, mis peegeldab edusamme reformide teostamisel ja investeeringuid energeetika, rohe- ja digipöörde, tööturu, tervishoiu ja pikaajalise hoolduse, roheoskuste ning innovatsiooni ja transpordi valdkonda.

«Kuna Taastekava vahendeid makstakse välja siis, kui kokkulepitud tegevused on tehtud, siis oleme juba märkimisväärse panuse konkurentsivõimelisema ja jätkusuutlikuma tuleviku nimel andnud. Nii oleme investeerinud elektrivõrkude parandamisse 74 miljonit eurot, 76 miljonit eurot korterelamute terviklikku rekonstrueerimisse ja väikeelamute soojustamisse. Samuti investeerisime 100 miljonit eurot rohefondi eesmärgiga kaasata kapitali uute rohetehnoloogiate arendamiseks strateegilistes valdkondades, nagu energeetika, põllumajandus, toiduainetööstus, transport ja logistika ning materjalid ja keemiatööstus,» loetles Võrklaev.

Algne Taastekava kinnitati 2021. aasta sügisel, kuid sellesse perioodi jäi ka kava muudatus, mis oli tingitud toetusmahu vähenemisest, tarneahelate katkemisest, kõrgest inflatsioonist ning energiakriisist. Eesmärk oli kokku leppida muudatustes, mis seaks esikohale kõige kriitilisemad vajadused – ettevõtete konkurentsivõime, rohereformi, digipöörde nii avalikus kui ka erasektoris ja energiajulgeoleku.

«Mul on hea meel, et nüüdseks on kava muudatus kinnitatud ja saame keskenduda plaanitud reformide ja investeeringute rakendamisele. Kogu Taastekava perioodi peale kokku on meil kasutada ligi miljard eurot, mida nüüd ja praegu targalt kasutada. Saame selle rahaga järgnevatel aastatel oma tulevikukindlusse investeerida ja luua võimalusi uute, nutikate lahenduste sünniks. Lisaks tugevdavad need investeeringud meie ettevõtete konkurentsivõimet, avavad uusi ekspordivõimalusi ning laovad vundamenti meie tuleviku pikaajalisele majanduskasvule,» vahendas rahandusministeerium Võrklaeva sõnu.