Mihkel Nestor: meid ootab ees aeglase majanduskasvu aasta

Mihkel Nestor. Foto: Madis Veltman

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor märkis panga uuendatud prognoose kommenteerides, et kuna viimased kuud pole endaga imepärast majanduskliima paranemist kaasa toonud, oleks palju prognoosida, et majanduskasv püstloodis ülespoole sööstma hakkas.

«Teisalt ei tasu arvata, et meid ka suur katastroof ees ootab. Pärast 2,5 protsendi suurust majanduslangust sellel aastal, Eesti sisemajanduse kogutoodang 2024. aastal kasvab, küll vaid napi 0,4 protsendi võrra. Tõsisem taastumine leiab aset alles 2025. aastal, kui majanduskasvuks kujuneb SEB hinnangul umbes 3,5 protsenti,» kommenteeris analüütik prognoosi.

Nestor nentis, et Eesti majanduse edu on suure ekspordi osatähtsuse tõttu väga tugevas seoses muu maailma, ennekõike meie peamiste kaubanduspartnerite käekäiguga. Värske prognoosi kohaselt ei oota näiteks euroala järgmisel aastal ees mitte majanduslangus, vaid tagasihoidlik 0,7-protsendine kasv. Arvestades seda, et euroala viimase kümnendi majanduskasv on piirdunud 1,5 protsendiga, siis ei ole tegemist erakordse muutusega. Kõrgete intressimäärade tõttu jäävad euroriikide kapitalimahukad investeeringud ilmselt tagasihoidlikuks, kuid taastuv globaalne nõudlus hakkab suurendama eksporti ja kasvab ka tarbimine,» kirjeldas ta.

Kahjuks saab Nestori sõnul teistest aeglasem olema Eesti peamiste kaubanduspartnerite Soome, Rootsi ja Saksamaa majanduskasv. Suurimaks takistuseks jääb Eesti jaoks Põhjamaade ehitusturgude pea täielik seiskumine, mida ennustab viimaste kümnendite madalaimale tasemele kukkunud ehituslubade arv.

Töötleva tööstuse tootmismahud on kahanenud alates eelmise aasta juunikuust ja jättes välja koroonaaja ajutise kukkumise, on tänaseks jõudnud umbes 2018. aasta tasemele. Kuigi lähikuudel võib tootmismahtude langus analüütiku sõnul jätkuda, siis edaspidi võiks see tempo hakata aeglustuma ja põhi paistma. «Nagu ehituslubade arv näitab, ei ole Põhjamaade kinnisvaraturuga seotud ettevõtetel mahtude taastumist järgmisel aastal oodata, kuid ühel hetkel enam väga palju hullemaks ka minna ei saa,» tõdes Nestor.

«Puidu- ja mööblitööstus moodustavad lisandväärtuse ja hõive alusel küll vastavalt pea 30 ja 25 protsenti kogu töötlevast tööstusest, ent teiste tööstusharude käekäik võiks vähemalt järgmise aasta teises pooles hakata paranema. Lisaks annab kaupade tootmine ja välisriikidesse müümine Eesti ekspordist ainult kaks kolmandikku. Ülejäänu ekspordist moodustavad teenused, mis on praegusest madalseisust olnud vähem puudutatud. Seetõttu on 2024. aastal oodata ekspordi paranemist, tõsi kasv on tagasihoidlik, piirdudes 0,8 protsendiga. Jõulisem ekspordi taastumine leiab aset alles 2025. aastal kui see kasvab 5 protsenti,» avas analüütik SEB prognoose.

Palgakasv ületab inflatsiooni

Madala tarbijakindluse ja kiirelt kallinenud hindade tõttu on ka eestimaalaste tarbimine olnud sellel aastal tagasihoidlik. Õnneks on nüüd inflatsioon Nestori teatel selgelt aeglustumas ja taastunud on vähemalt eestlaste jaoks harjumuspärane olukord, kus palgad kasvavad kiiremini kui hinnatase – lõppeva aasta keskmise brutopalga kasvuks mullusega võrreldes kujuneb tugev 11 protsenti ja kuigi järgmisel aastal palgakasv sellistesse kõrgustesse ilmselt ei jõua, piirdub see siiski arvestatava 6,5 protsendiga.

«Kui tänavu kujuneb keskmiseks inflatsiooniks Eestis 9,5 protsenti, siis järgmisel aastal jääb see prognoosi kohaselt 4,5 protsendi juurde. Tõsi, ilma käibemaksu tõusuta oleks hinnatõus veelgi tagasihoidlikum. Sellele vaatamata, võime järgmisel aastal sestap arvestada kaheprotsendise reaalpalga tõusuga,» selgitas Nestor.

Ta nentis, et kuigi see lubaks justkui ka tarbimisel jõulisemalt paranema asuda, siis kahjuks hakkab inimeste võimalusi piirama töötuse kasv. «Kui siiani on tööturg näidanud pikalt kestnud majanduslangiusele vaatamata üllatavat vastupidavust, siis kahjuks ei ole ettevõtetel võimalik töötajaid madala nõudluse tingimustes lõputult jõude oodata lasta. Samas saab töötuse kasv olema küllalt tagasihoidlik. SEB prognoosi kohaselt kujuneb 2024. aasta keskmiseks töötuse määraks 7,5 protsenti,» lisas analüütik.

«Kui nii ekspordi kui sisetarbimise osas on järgmisel aastal oodata tillukest kasvu, siis valdkond, mis jätkab kahanemist on investeeringud. Seejuures on investeeringute langus laiapõhjaline: vähem panustavad nii ettevõtted kui majapidamised, kahaneb nii ehitus kui masinate ja seadmete soetamine. Kuigi Põhjamaadega võrreldes on arengud Eesti kinnisvaraturul olnud küllalt rahumeelsed, siis on kinnisvaraarendajad muutunud uute projektide ette võtmisel ettevaatlikuks. Juba praegu on uute ehituslubade väljastamine selgelt aeglustunud ja järgmisel aastal see trend süveneb. Kõrgete intressimäärade tingimustes on sama juhtunud ka ärikinnisvaraga,» tõdes Nestor.

Isegi problemaatilisem on tema hinnangul Eesti ettevõtete negatiivne vaade tulevikule. «Suuremate sektorite kindlustundeindikaatorid on viimastel kuudel selgelt allapoole liikunud ja on tõelises madalseisus ehitus- ja tööstusettevõtete puhul. Kuigi maailmamajanduse väljavaadet hinnates, võivad hirmul olla suured silmad, siis hakkab ettevõtjate ebakindlus kahjuks kajastuma nende poolt ette võetud investeeringutes. Nagu teame on tänased investeeringud aga tuleviku kasvu võti ja täna tegemata jäänud arendustegevused hakkavad tulevikus piirama Eesti majanduskasvu,» lisas ta.

Suures plaanis võib Nestori vaates aga endiselt tõdeda, et kui see on kriis, siis see on kriis, kus tahaksime elada. «Eesti on saanud oluliselt jõukamaks riigiks kui olime 15 aastat tagasi ja maailmamajanduse võbelused ei muutu siin enam pendli liiga suureks kõikumiseks, mis inimesi ja ettevõtjaid täielikult jalust lööks. Eesti majanduse alusvundament on kindel ja ühel hetkel kui globaalne nõudlus taastub, pöördub ka siine majandus tagasi kindlale kasvule, mis meie elustandardit taas parandama asub,» võttis analüütik kokku.