Eesti idufirma sai mullikile asendamiseks ligi 9 miljonit eurot

Foto RAIKU pakenditäitematerjalist. Foto: RAIKU/EISA

Eesti iduettevõte RAIKU kaasas Euroopa Innovatsiooninõukogult (EIC) 5,6 miljoni euro suuruse granditoetuse ja omakapitaliinvesteeringu ning 3,1 miljonit eurot erasektori investoritelt.

RAIKU on ettevõte, mis on välja arendanud uuendusliku pakenditäitematerjali – sisuliselt puidust vedrud.

«Meie konkurentideks on mullikile, paber ja papp, mis kõik vajavad tootmiseks tohutul hulgal ressursse – sealhulgas puitu, kemikaale, meeletus koguses vett ja energiat,» sõnas RAIKU kaasasutaja Karl Pärtel.

Ettevõtte esindaja sõnul on nende pakenditäitematerjal pealtnäha lihtne toode, kuid keerukus peitub selle tööstuslikus tootmises. Toote võlu seisneb selle väga suures ressursiefektiivsuses – toormaterjalile suudetakse anda 15–20 korda mahtu juurde, pole vaja ühtegi kemikaali ning väga vähe vett ja energiat.

RAIKU eesmärk on vähendada pakkematerjalide ressursside kasutust kümneid kordi. «Euroopas suudetakse ainult ca 60 protsenti pakenditest taaskäidelda ning meil tekib miljonites tonnides pakendijääke aastas. Lisaks tuleb veel vaadata ka tootmise jalajälge,» rõhutas Pärtel.

Toetus ja investeering annavad RAIKU-le võimaluse arendada lõpuni välja kemikaalivaba ja komposteeruva pakkematerjali tehnoloogia, luua esimene tehas ning skaleerida seejärel tootmine laiemasse maailma. «Juba praegu liigub meie esmane toodang peamiselt ekspordiks üle Euroopa ja huvilistena on järjekorras ootamas veel kümned rahvusvahelised ettevõtted. Euroopa Innovatsiooninõukogu nõustus, et meie tehnoloogia suudab anda olulise panuse Euroopa Liidu rohe-eesmärkide täitmisesse ning et meie tooted ja tootmistehnoloogia on unikaalse väärtuspakkumisega,» ütles Pärtel.

Toetus ja investeeringuga laiendatakse tiimi, tehakse arenduskoostööd, ostetakse seadmeid, panustatakse intellektuaalomandi kaitsesse ning pannakse püsti tehas.

RAIKU kaasasutaja sõnul on nende peamine väljakutse viia lõpule arendustöö ning jõuda täisautomatiseeritud tööstusliinideni. «Õnneks oleme siiani pannud kõik ressursid arendustöösse ning meil on nii varase faasi ettevõtte kohta seitsme tööstusinseneriga tõsiselt kompetentne arendusmeeskond. Lisaks on meil lai koostöövõrgustik nii erasektorist kui ka akadeemiast,» selgitas Pärtel.

Arendusprotsessi kiirendamiseks tehakse koostööd näiteks tehisintellekti- ja robootikakeskuse AIREga. Taltechi puidulabor toetab neid puiduvaldkonna teadmuse ja toormaterjali töötlemise testidega. Erasektorist on tehisaru ja masinnägemise teemadel arenduspartneriks ka ettevõte MindTitan.

Euroopast tasub raha küsida

Euroopa Innovatsiooninõukogu toetuste sõel on tihe. Viimases voorus sai toetuse 7,5 protsenti taotluse esitanud ettevõtetest ning RAIKU näitel võib taotlemise protsess võtta peaaegu aasta. «See protsess oli tõesti aja- ja töömahukas, aga kokkuvõttes seda väärt,» rääkis protsessist Pärtel.

Positiivse poolena tõi ta välja, et minimaalselt tuleb läbi teha väga põhjalik ärianalüüs, mille põhjal on hea ka otse erasektori investorite jutule minna ning kord juba ettevalmistatud materjali saab kasutada ka teistes toetustes.

«Kokkuvõttes ei tasu karta, soovitan küsida teistelt ettevõtetelt ja EASilt nõu, tutvuda varem toetust saanud projektidega ning siis hinnata, kas tasub see teekond ette võtta või mitte,» soovitas Pärtel teistele ettevõtetele.

«Arvestades praegust majanduskliimat on selline rahastus meile ideaalne. See on ka väga oluline kvaliteedimärk nii klientidele kui ka tulevastele investoritele, sest me oleme läbi käinud ekspertide ja investorite hindamise kadalipu. Lisaks kaasatakse meid üritustele, messidele ning üldiselt tehakse tugevat turundustööd,» loetles Pärtel.

Tema sõnul on see meede selles mõttes huvitav, et EIC teeb grandi ning annab omapoolse investeeringu, kuid ootab ka erainvestorite kaasatust. Eelkõige vaatab RAIKU praegu välismaiste fondide suunas, kuid ettevõte on avatud ka Eesti investoritele.