Planeeritud roheenergiast võib Eestile väheks jääda

Kui majandusministeerium tahab riiki meelitada suuri tööstusettevõtteid, jääb maismaale kavandatud tuuleparkidest väheks, aga just neid eelistab kliimaministeerium. Pildil tuulepark Pärnumaal Saarde vallas. Foto: Marko Saarm

Kliimaministeeriumis antakse näppudele valu, et kirjutada kokku teekaart Eesti taastuvenergia ambitsioonide saavuta­miseks, aga majandus­ministeeriumi alla kuuluv Ettevõtluse ja Innovat­siooni Sihtasutus leiab, et plaani lähteülesanne on vigane.

Kui Eesti võttis endale veidi enam kui aasta aega tagasi kohustuse toota 2030. aastal sama palju rohelist elektrit, kui siinmail tarbitakse, algas kliimaministeeriumis vilgas töö. Ametnikud said ülesande mõelda kiiresti välja plaan ja toetusmeetmed, kuidas taastuvenergia turgu elavdada, et piisavalt tuulikuid kerkiks ja soovid täituks. Kui teekaardiga oldi juba lõpusirgel ning kõik ootasid põnevusega, mida ütleb analüüs meretuuleparkide kohta, selgus ühtäkki, et selge pole seegi, mis on üldse eesmärk.

Nimelt on kliimaministeerium lähtunud eeldusest, et kümnendi lõpuks tuleb Eestil toota 9,4 teravatt-tundi rohe­elektrit aastas. Arvu ei võetud laest, vaid lähtuti Eleringi varustuskindluse analüüsist, kus ennustatakse, et 2030. aastaks võiks meie aastane elektritarbimine kasvada mulluselt 8,4 teravatt-tunnilt 9,4 teravatt-tunnile.