/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/11/02/15693918t1h5ff2.jpg)
Peaminister Kaja Kallas rääkis neljapäevasel valitsuse konverentsil, et valitsusel on Enefit Poweri poolelioleva õlitehase projektiga edasiliikumisel kolm valikut: lõpetada tehase ehitus- ja arendustööd, need edasi lükata kliimaseaduse vastuvõtmiseni või muuta seadust, et anda õlitehasele tähtajaline kompleksluba.
Kallas nentis, et pikas perspektiivis õlitehas Eesti kliimaeesmärkide sisse ei mahu. «Tähtajalisus annab võimaluse reguleerida seda, et siis kui [tehas] enam eesmärkide sisse ei mahu, siis tegevus ka lõppeb,» selgitas peaminister.
Riigikohus tühistas 11. oktoobril Eesti Energia kontserni kuuluvale Enefit Powerile õlitehase rajamiseks antud ehitusloa, sest loa andmisel tehti vigu keskkonnamõju hindamisel. Enefit Poweri juhatuse esimehe Andres Vainola sõnul on üle 65 protsendi 353 miljoni euro suurusest investeeringust Auvere õlitehase ehitusse juba tehtud ja partneritele välja makstud ning lepingutega on kaetud üle 90 protsendi ehitusest.
Tehase poolijätmine pole riigile jõukohane
Peaminister tõdes, et kuna nõnda suur osa investeeringust on juba tehtud või kohustustega seotud, paneb see riigi sundseisu. «Põlevkiviõli tehas ei ole parim lahendus meie keskkonnale, aga selle pooleli jätmine ei ole jällegi kuidagi meile jõukohane,» ütles ta.
Minister tõi ka välja, et kui otsustatakse tehasega edasi mitte liikuda, jääb Ida-Virumaal loomata 450 töökohta, samuti võib see ohustada Estonia kaevanduses 680 töökohta. «Olukorras, kus meil tegelikult õiglane üleminek ei ole veel rakendunud, et sinna oleks tekkinud need alternatiivsed töökohad. Positiivne on see, et me tegelikult näeme, esiteks, huvi õiglase ülemineku vastu ja teiseks, investoreid, kes ikkagi tulevad,» rääkis peaminister. Ühtlasi lubas ta tõstada järgmisel nädalal kohtumisel Euroopa Komisjoni asepresidendi Valdis Dombrovskisega küsimuse õiglase ülemineku fondi vahendite kasutustähtaegade pikendamiseks.
«Kui me otsustame lõpuks ikkagi niiöelda kahju minimeerida, selle tehasega praegu niimoodi edasi minna, et ta mahuks kliimaeesmärkidesse, muuta seadust selliselt, siis meil on aega 2035. aastani tekitada sinna alternatiivsed töökohad,» lisas Kallas.
Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondi kogumaht Eestile on 340,3 miljonit eurot, rahandusministeeriumi andmeil oli oktoobri lõpu paiku sellest aga projektidega kaetud ainult 64,4 miljoni eurot ehk 18,9 protsenti. Kasutusvalmis vahendeid, millele on õigusaktidena seatud toetuse andmise tingimused on 280,5 miljonit eurot ehk 82,6 protsenti kogueelarvest.
Õiglase ülemineku fond koosneb kahest rahastuskomponendist: 56 protsenti on niinimetatud taaskäivitusrahastu vahendid, mille abikõlblikkuse periood kestab 2026. aasta augusti lõpuni, ülejäänud 44 protsenti moodustavad ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 eelarveperioodi vahendid, mille abikõlblikkuse periood vältab 2029. aasta lõpuni.