Elisa: mõnes ettevõttes tehakse kaugtööd ikka veel põlve otsas

Töö kodukontoris. Pilt on illustratiivne. Foto: Polina Zimmerman / Pexels

Kui veel paari aasta eest sai naljaga pooleks öeldud, et kaugtöö pole enam töötajate jaoks lisaväärtus või boonus, vaid juba eeldatud hüve, siis praeguseks on asi naljast kaugel ja nii see ongi. Töötajad eeldavad õigusega, et saavad oma tööd teha seal, kus see on nende jaoks kõige mugavam ja tööandjad peavad sellega kohanema, kirjutab Elisa ärikliendiüksuse juht Artur Praun.

Praeguseks on siililegi selge, et kaugtöö ei kao kuhugi. See tähendab, et kui mõni ettevõte pole veel kodust töötamiseks vajalikke lahendusi ja süsteeme korralikult kasutusele võtnud, siis nüüd on selleks viimane aeg. Mõnel pool võib veel inimeste kontorisse sundimine küll lühiajaliselt toimida, ent pikas perspektiivis valivad inimesed lõpuks sellise tööandja, kes neile paindlikkust võimaldab – ja neid tööandjaid on aina enam.

Kui mõnda aega tagasi võis kodukontoritele vastu seismise põhjusena välja tuua heade koostöölahenduste puudumise või isegi selle, et kontorist väljas ei saa töötajate tegevusel silma peal hoida, siis tänaseks on need unustatud mured. Valikut ja võimalusi on piisavalt ning pädevate kaugtöölahenduste juurutamiseks pole vaja teha muud, kui endale sobiv tehniline lahendus välja valida.

Kontorisse tulemise põhjus peab kaaluma üles kontorisse tulemise vaeva, kuna nõuab see ju töötajalt nii ressurssi kui aega.

Samuti ei tähenda kaugtöö seda see, et kontoris käimine tingimata täiesti ära peaks kaduma. Küll aga peab kontoris käimine looma töötaja jaoks lisaväärtust ning pakkuma midagi sellist, mida kodus teha ei saa. Olgu selleks siis koostöö tiimiga või lihtsalt äärmiselt mõnus töökeskkond. Kontorisse tulemise põhjus peab kaaluma üles kontorisse tulemise vaeva, kuna nõuab see ju töötajalt nii ressurssi kui aega.

Kaugtöö pakub hüvesid ja võimalusi nii tööandjale, töötajale kui küberpätile

Selleks, et läheneda kaugtööle mõistlikult, ei ole tihti isegi vaja suuri muutuseid. Kui koroonaaja alguses kodukontorisse suundudes sai midagi üles seatud, pole vaja tänapäevastele standarditele vastamiseks üleliia pingutada. Küll aga veidi. Kui organisatsioon on harjunud kindlas keskkonnas suhtlema ja toimetama, siis ei pea seda lihtsalt muutmise pärast muutma hakkama. Koht, kus kompromisse aga teha ei tohi, on turvateemad. Kui ettevõte kaugtööd võimaldab, siis peab see olema vähemalt sama turvaline kui kontoris kohapeal töötamine, kui mitte turvalisemgi.

Mõne ettevõtte jaoks võib see tähendada paari aasta eest sisse viidud lahenduste uuesti hindamist ja vajadusel tollaste ajutiste lahenduste asendamist turvalisemate süsteemidega. Need, kes veel kaugtööd alles juurutavad, peaksid muidugi kohe algusest oma protsessid turvakaalutlustelt lähtuvalt kujundama. Kui praegused lahendused on juba enam-vähem head, tasub aga kõigele siiski korra veel peale vaadata, et kas on mõni valdkond, kus saaks asju teha paremini.

Saatan peidab end sageli detailides ning kaugtöö puhul kipuvad detailid tihtipeale kahe silma vahele jääma. Seetõttu peaks igas kaugtööd võimaldavas ettevõttes paigas olema kindlad turvapõhimõtted ning käitumisjuhised, protokollid ja protsessid ning kontrollmehhanismid, mis aitavad kaugtööd tegevatel töötajatel erinevaid ohte mõista ning aitavad võimalikke vigu ning turvariske vältida.

Selle kõrval peaks paika panema ka kindlad tehnilised nõuded ja süsteemid, alates VPNist ja tulemüürist kuni ligipääsude ja korraliku tehnikapargini välja. Seejuures ei tasu unustada, et nii protsesside kui tehniliste süsteemide juures on kõige olulisemal kohal alati inimene ehk töötaja ise – kas sinu töötajad saavad aru, miks seda kõike vaja on? Ainult koos korraliku selgitustöö ja koolitustega on võimalik rakendada vajalikud turvapraktikad ja teha kaugtööd sellises vormis, mis ka päriselt jätkusuutlik on. Kui kaugkontorisse on mindud hoogtöö vormis, on täiesti võimalik, et see samm on jäänud vahele.

Maailm, eriti kübermaailm, muutub pidevalt ning kuigi veel mõne aasta eest polnud kaugtööga seotud teemad kuigi olulised ei tööandjate ega küberkurjategijate jaoks, siis nüüdseks on mõlemad osapooled mõistnud, et see on koht, kus on võimalik võita. Kui pättide jaoks tähendab «võitmine» halvasti kaugtööd korraldavate ettevõtete turvanõrkuste ärakasutamist, siis tööandjad võidavad läbi kaugtöö sageli produktiivsuse ja kulude arvelt, rääkimata töötajate motiveerimisest. Seda muidugi juhul, kui kaugtööle õigesti, turvaliselt ja tänapäevaselt läheneda.