Uuring: tööandjad ei saa aru, miks üle poolte inimestest ei taha enam kontorisse naasta (5)
27. oktoober 2023, 17:33
Rahvusvaheline töökeskkonna nõustamisettevõte Unispace viis 17 riigis 9500 töötaja ja 6650 tööandja seas läbi uuringu, millest selgub et 51 protsenti inimestest ei soovi kontorisse igapäevaselt naasta ning ootavad kompensatsiooniks neljapäevast töönädalat või vähemalt teistsugust kontorit.
Unispace’i uuringu järgi on 72 protsenti ettevõtetest teinud kontorisse naasmise ettekirjutuse ning 20 protsenti ootab seda mitteametlikult. Uuringu kohaselt on keskmine kontoris viibitud aeg 3,5 päeva nädalas, kuid töötajad ootavad, et see oleks 2,8 päeva. Vaid kolmandik töötajatest sooviks olla kontoris nädalas neli päeva või rohkem.
Softrendi kodumööbli ja Intuit by Softrendi kontorimööbli juhi Joonatan Vinkeli sõnul näitab uuring, et ettevõtete ja töötajate ootuste vahel on suured käärid. «Kui enne pandeemiat oli kontoris käimine nii-öelda palga sees eeldus, siis nüüd oodatakse, et sel oleks konkreetsed eesmärgid ning et ettevõte loob omalt poolt tingimused nende täitmiseks,» ütles Vinkel ja lisas, et töötajad ootavad nii teistsugust vormi kui sisu.
Unispace’i uuringust selgus, et 31 protsenti inimeste hinnangul on kontoris töötamise peamine kitsaskoht väiksem privaatsus ning 27 protsendi arvates madalam efektiivsus. «Samal ajal tööandjad ise pigem ei arva, et küsimus on kontoris, vaid 40 protsenti pidas kõige suuremaks probleemiks tööle sõitmiseks kuluvat aega,» rääkis Vinkel.
«Üksteist ei mõisteta ja uuringust selgub, et 74 protsendil tööandjatest on probleeme inimeste rahulolu hoidmisega. Pea pooled ettevõtetest, kes kohustavad inimesi kontorisse naasma, kinnitasid suuremat tööjõu lahkumist ning kolmandik tunnistas probleeme tööjõu leidmisega,» lisas Vinkel.
Eesmärk on tulemus, mitte koht, kus tööd tehakse
«Teine suur muutus nii Eestis kui rahvusvaheliselt on, et inimesed ei taha enam vanasse kontorisse tagasi minna. Kontor pole enam koht, kus lihtsalt käia, vaid sellest peaks tõusma reaalne tulu. Ettevõtted rakendavad selleks järjest enam agiilset ehk vastavalt vajadusele kohandatavat töökorraldust, mille puhul on töö eesmärk tulemus, mitte koht. Kontorikujunduses tähendab see elavat ja kohanduvat töökeskkonda, kus inimesed saavad ise vastavalt vajadusele töökeskkonna valida. Näiteks on ühe ruumi sees segamatuks tööks keskendumisalad ja koostöötsoonid, kus pidada ajurünnakuid,» kirjeldas Vinkel.
«Samuti ootavad kodukontorist naasvad inimesed võrreldes varasemaga märksa rohkem privaatsust, vähem müra ja koduseid mugavusi. Selleks on välja töötatud näiteks ruumijagajad ja mürasummutav ning kodusema joonega pehme kontorimööbel,» lisas Vinkel.