Päevatoimetaja:
Sander Silm

Pankade teenustasude paketid võivad erineda mitu korda

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Eger Ninn
Copy
Artikli foto
Foto: Toomas Huik

Pangad võivad igapäevaste pangateenuste puhul pakkuda soodustuste pakette, kus nad rühmitavad kliente näiteks vanuse, sissetuleku suuruse, tehingute mahu jmt järgi.


Siiski on ka paketis arveldamisel teenustasu pankades erinev ja nii võibki sul ühes pangas kuu jooksul teenustasudele kuluda mitu eurot rohkem kui mõnes teises pangas, kirjutab tarbijaveeb minuraha.ee.

Teenustasude erinevust aitavad võrrelda tarbijaveebis valminud kolm uut võrdlustabelit. Võrdlemiseks on loodud kolm eri vanuses ja erinevaid teenuseid kasutavat näidistarbijat: 800-eurose netopalgaga 40-aastane Oliver, kes on aktiivne internetipanga kasutaja, väiksema sissetulekuga ja tihti Soomes käiv 25-aastane üliõpilane Jürgen ning pensionär Helju-Maie, kes soovib raha välja võtta pangakontorist klienditeenindaja käest.

Nende kolme näidistarbija kuu jooksul teenustasudele kuluvaid summasid võrdlustabelist näebki: sinna on kümme panka sisestanud teenustasud nii juhul, kui näidistarbija maksab tavahinnakirja alusel, kui ka siis, kui ta kasutab mõnda teenuste paketti.

Tabeli põhjal võib öelda, et näiteks aktiivse arveldaja Oliveri puhul on teenustasude hinnavahe kuue soodustusi pakkuva panga võrdluses märkimisväärne, ulatudes üheeurosest tasude summast ligi nelja euroni. Samuti tuleb tabelist välja, et mitmed pangad ei paku tänaseks üsna tavapäraseks muutunud teenust nagu otsekorraldusega arvete maksmine, samuti pole kõigil pankadel oma sularahaautomaate, kuid n-ö võõra panga automaadist raha välja võtmine on tihti tasuline.

Seega tasub tarbijal oma igapäevaste pangateenuste (sularaha väljavõtmine, maksed internetipangas, otsekorraldused, püsikorraldused jne) kasutamine ja nende eest makstav teenustasu üle vaadata ja analüüsida, kas ja kuidas saab neilt kuludelt kokku hoida. Vaata ka pankade teenustasude võrdlustabelit.

Mõned näited võimalustest:

• Kui sa pead internetipangas tehtavate ülekannete eest maksma teenustasu, uuri, kas sul on maksete tegemiseks võimalik sõlmida otsekorralduslepingud (eeldab, et makse saajal on sinu pangaga sõlmitud leping). Kõik pangad otsekorralduslepingu sõlmimise võimalust ei paku.

• Kui pead internetipangas tehtavate ülekannete eest maksma teenustasu ning otsekorralduslepingut neile kõigile sõlmida pole võimalik, tasuks mõelda arvelduskonto avamisele mõnes pangas, kus ülekande eest teenustasu ei võeta. Arvelduskonto omamise eest kuutasu maksta ei tule ja nii tasubki oma teisele kontole kanda korraga mitme kuu maksete jagu raha, et vältida iga maksega kaasnevat teenustasu.

• Kui sul on sõlmitud püsikorralduse leping, siis vaata järele, kas pead selle eest teenustasu maksma – mitmetes pankades on püsikorraldusega tehtav ülekanne teenustasuga.

• Kui sul on mitu deebetkaarti, millest sa kasutad tegelikult vaid ühte, siis sulge ebavajalikud kaardid – üldjuhul tuleb deebetkaardi eest maksta igakuist hooldustasu.

• Välismaale sõites vaata panga hinnakirjast järele, kui palju maksab välismaal sularahaautomaadist raha välja võtmine: tavaliselt on selleks fikseeritud summa, millele lisandub teatud protsent väljavõetavast summast.
 

Mängi ka mängu «Oliver otsustab!» ja uuri välja, milline tarbija sa oled. Venekeelse mängu leiad siit

Tagasi üles