Sotsiaalmeedia mõjutab tööle kandideerimist

Kuldar Kullasepp
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Facebookis tegutsedes ei ole me üksi ja meil hoiavad teinekord silma peal ka need, keda me ei tunne. Pildil Facebooki Pariisi kontor.
Facebookis tegutsedes ei ole me üksi ja meil hoiavad teinekord silma peal ka need, keda me ei tunne. Pildil Facebooki Pariisi kontor. Foto: Corbis/Scanpix

Facebooki laialdane kasutamine on muutnud populaarse veebiteenuse paljudele sama loomulikuks kui telerivaatamise, mobiiltelefoni kasutamise ja e-kir­jade saatmise. Samas ei kipu tulevased tööandjad luurama, mida tööle tulija telerist vaatab või kellega telefonis räägib.


Murettekitaval kombel on aga viimastel nädalatel Ameerika Ühendriikidest kuulda uudiseid, et potentsiaalsed tööandjad soovivad ligipääsu kandideerijate Facebooki kontole. Seejuures ei peeta isegi paljuks nõuda kandidaadilt tema kasutajanime ja salasõna.

Üks selline kajastust leidnud juhtum leidis aset New Yorgis. The Telegraph kirjeldas intsidenti, kust statistikuks tööle kandideerivalt Justin Bassetilt küsiti ootuspäraselt kulgenud töövestluse lõpus tema Facebooki kasutajanime ja salasõna.

Et Bassett oli piiranud võõrastele inimestele tema kohta kuvatava informatsiooni hulka, kuid intervjueerija soovis mehe kontot uurida, nõudiski too kasutajanime ja salasõna. Statistikuks tööle sooviv noormees võttis oma kandidatuuri tagasi, kuna ei soovi töötada firmas, mis tema privaatsust ei austa.

Seadused tulekul

Veidike paranoilisem tundub juhtum Midlandist, Michigani osariigist. Ühe jaekaubandusettevõtte juht soovis teada saada oma töötaja Facebooki kasutajanime ja salasõna, arvates, et piirates oma profiilil avalikult kuvatavat infot, varjab töötaja midagi. Lee Williams keeldus korduvatest nõuetest avaldada oma kasutajanimi ja salasõna.

Tööandja loobus lõpuks nõudest ja sanktsioone ei kehtestanud. Omamoodi kummastav on seegi, et tegemist ei ole mitte tavalise jaekaubandusettevõttega, vaid internetikauplusega. Seega peaks selle juht suhteliselt hästi teadma, kuidas internetis asjad käivad.

Võiks ju arvata, et tegemist on paari juhtumiga, kuid tegelikult on probleem oluliselt suurem ja sellega tuleb lähiajal aina rohkem tegeleda. Seda mõistab ka Facebook ise, möödunud nädala lõpul avaldas firma oma seisukoha toimunu suhtes.

Ettevõte paneb südamele, et kasutajad ei annaks oma kasutajanime ja salasõna teistele isikutele, sealhulgas tööandjatele. Facebooki teatel on selline käitumine inimeste privaatsuse rikkumine ja võib kaasa tuua ka sanktsioone privaatsuse rikkuja suhtes.

Facebookis privaatsusega tegelev Erin Egan juhtis Associated Pressi vahendusel tähelepanu sellele, et kui inimene kuulub kuhugi suletud gruppi, siis selle põhjal tema tööle mitte võtmine on käsitletav diskrimineerimisena. Suletud grupiks võib seejuures lugeda ka Facebooki kontot, kus on piiratud informatsiooni kuvamist võõrastele.

Ka USA seadusandjad on probleemist kinni haaranud. California osariigi senaator Leland Yee esitas ettepaneku, mis keelab ettevõtetel küsida tööle kandideerijate sotsiaalvõrgustike kontonimesid ja salasõnu. Associated Pressi andmetel on sarnast määrust vastu võtmas ka Illinoisi ja Marylandi omavalitsus.

«Tööandjatel on keelatud uurida töötaja vanust ja seksuaalset orientatsiooni, kuid sotsiaalvõrgustikes on see info olemas,» ütles Yee. «Tööandjatel on õigustatud soov veenduda, et inimene on konkreetseks tööks sobiv, kuid seda saab uurida viisil, mis ei sea ohtu inimese privaatsustunnet.»

 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles