/nginx/o/2012/03/26/1026908t1h5e56.jpg)
Pankrotistunud Kreenholmi kinnisvara haldav Narva Gate OÜ plaanib ajaloolise manufaktuuri territooriumile rajada terve uue linnaosa, kus vähemasti esialgu saavad tõenäoliselt uhkete korterite omanikeks valdavalt Venemaa kodanikud.
Kreenholmi alale tuleb uus linnaosa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kreenholmil on olnud häid ja halbu aegu,» tõdes Narva Gate OÜ tegevdirektor Jaanus Mikk. «Praegu võib öelda, et tekstiilitööstus ei ole Euroopas nii jätkusuutlik kui aegu tagasi. Vaatame kas või Baltikat, kus üritatakse tekstiilitööstust päästa samuti kinnisvara müügiga.»
Tuhatkond korterit
Nii ongi plaanis pankrotihaamri alla läinud Kreenholmi ajalooline 30 hektari suurune territoorium jagada kruntideks ning kogu piirkonnale taas eluvaim sisse puhuda.
Ambitsioonika kava kohaselt peaks sinna kerkima Narva üks olulisemaid keskusi, kuhu on koondatud eluhooned, meelelahutus- ja kultuuriasutused, teaduspark ja kaubanduskeskused. Kokku tahetakse rajada ainuüksi elamispindu 70 000 ruutmeetrit – seda on enam kui tuhande korteri jagu.
Võrdluseks võib tuua, et kogu Eestis on praegu Swedbanki hinnangul pakkumisel 1400 uut korterit, millest 900 on valmis ja 500 ehitamisel. Aasta jooksul on lisandumas veel hinnanguliselt kuni tuhat korterit ning umbes sama palju peaks neid aastaga ka kaubaks minema.
Kreenholmi tulevased moodsad elamud asuvad kohe jõe kaldal ja vähemalt plaanidel näevad need ahvatlevad välja. Kokku on alale ette nähtud ehitada neli 20-korruselist hoonet, millest kolm on elumajad ja üks ärilise otstarbega.
Teised uusehitised peaksid tulema maksimaalselt viiekorruselised. Detailplaneeringu alale jäävad kultuurimälestised on kavas renoveerida ja säilitada.
«Tegime projekti sellise arvestusega, et seda saab erinevate etappidena arendada,» märkis arhitekt Ülar Mark, kes seisis hea planeeringu mahulise osa eest. «Kogu projekti ehitamise puhul räägime ikka kuni 20 aastast, nelja-viie aastaga ei juhtu kindlasti mingit imet – see nõuab rohkem aega,» lisas ta.
Lootus idanaabritele
Ajalooline keskkond teeb ehitamise mõistagi kallimaks, restaureerimine peab vastama ka muinsuskaitseameti ettekirjutustele. Pealegi on tegemist piirkonnaga, kus kinnisvaraturg on suhteliselt tagasihoidlik.
Uus Maa kinnisvarabüroo andmetel müüdi tänavu veebruaris Narvas 47 korterit, jaanuaris 59 ning suurem osa ostetavatest korteritest oli rahuldavas või remonti vajavas seisukorras. Müügipakkumiste arv on linnas püsinud samal tasemel juba pikemat aega.
Narva Gate OÜ tegevdirektor Jaanus Mikk on aga kindel, et vaatamata keerulistele aegadele saadab ettevõtmist edu. «Ajaloolisel kinnisvaral on kindlasti potentsiaali, küsimus on ajas ja ka meie suhetes naabritega,» nentis ta.
Nimelt on kinnisvarabüroo Uus Maa kinnitusel Narva kinnisvara ostjatest moodustanud siiani märkimisväärse osa Venemaa kodanikud. Tõsi, need, kes pole oma korterile üürilist leidnud, on hakanud neid juba ka müüma.
Miku kinnitusel luuakse aga Kreenholmi endisele territooriumile uus tõmbekeskus, mis võiks ligi meelitada väga erinevaid inimesi.
Ta loodab, et elatustaseme tõustes hakkavad hubasemat kodu otsima ka narvalased, kes praegu elavad valdavalt nõukogudeaegsetes paneelmajades.
Kreenholmi ajalugu
• 1857. aastal pandi nurgakivi Kreenholmi manufaktuuri vanale ketrusvabrikule, järgmisel aastal valmis vabriku esimene ehitusjärk. Vabriku juurde rajati teenistujate ja tööliste asum.
• 1992. aastal sai ettevõtte omanikuks AS Kreenholmi Manufaktuur, 1995. aastal erastas Kreenholmi Manufaktuuri rootsi firma Borås.
• Narva Gate OÜ, mis kuulub Borås Wäfveri suuromanikele, ostis Kreenholmi kinnisvara 2007. aastal 350 000 krooniga. Tekstiilitootja Kreenholmi Valduse AS oli kuni pankrotiavalduse esitamiseni 2010. aasta novembris Narva Gate OÜ peamine üüriline.
Allikas: PM