/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/07/26/14719619t1hed6f.jpg)
Euroopa Liidus (EL) tekkis Eurostati andmetel 2021. aastal elaniku kohta 188,7 kilogrammi pakendijäätmeid, 10,8 kilogrammi rohkem kui 2020. aastal – see on suurim kasv viimase kümne aasta jooksul ja ligi 32 kilogrammi rohkem kui 2011. aastal.
Nii paju siis loodushoiust: EL-is kasvas pakendijäätmete teke rekordiliselt (2)
Kokku tekkis tunamullu Euroopa Liidus 84 miljonit tonni pakendijäätmeid, millest 40,3 protsenti moodustasid paber ja papp. Plastik moodustas sellest 9 protsenti, klaas 18,5 protsenti, puit 17,1 protsenti ja metall 4,9 protsenti, teatas Eurostat.
2021. aastal tekitas iga Euroopa Liidus elav inimene keskmiselt 35,9 kilogrammi plastpakendijäätmeid. Sellest 14,2 kilogrammi läks tagasi ringlusse. Võrreldes 2020. aastaga kasvas nii plastpakendijäätmete teke kui ka ringlussevõtt, vastavalt 4 ja 9,5 protsendi võrra.
Vahemikus 2011–2021 kasvas plastpakendijäätmete kogus elaniku kohta 26,7 protsendi ehk 7,6 kilogrammi võrra. Plastpakendijäätmete ringlusse võetud kogus kasvas samal perioodil 38,1 rotsenti ehk 3,9 kilogrammi elaniku kohta.
Plastpakendite taaskasutusmäär ulatus Euroopa Liidus 2021. aastal 39,7 protsendini. Seejuures võtsid tunamullu Sloveenia, Belgia ja Holland ringlusse peaaegu poole oma tekkivatest plastpakendijäätmetest. Samas Maltal, Prantsusmaal ja Rootsis võeti ringlusse alla veerandi plastpakendijäätmetest.