/nginx/o/2012/03/27/1026982t1h66db.jpg)
Kui kuriteoga tekitatud kahju vabatahtlikult ei hüvitata, tekib küsimus, mida saab kannatanu oma õiguste kaitseks ette võtta? Üks võimalusi on esitada tsiviilhagi, nõudmaks talle kuriteoga tekitatud kahju hüvitamist.
Tsiviilhagi kriminaalmenetluses
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kannatanu võib esitada hagi tsiviilkohtu- või kriminaalmenetluses. Esimesel juhul lahendatakse hagiavaldus kriminaalasjast eraldiseisvana tsiviilvaidlustele kehtivate reeglite kohaselt. Kui esitada hagiavaldus kriminaalmenetluse raames, vaadatakse hagiavaldus läbi koos kriminaalasjaga.
Riigilõivuvabastus
Kriminaalmenetluses kehtib varalise kahju tsiviilhagidele riigilõivuvabastus. Arvestades võrdlemisi kõrgeid riigilõivumäärasid, on seadusandja sellise riigilõivuvabastuse kehtestamisel tulnud kannatanutele vastu.
Riigilõivuvabastuse sättes on nimetatud ainult varalise kahju hüvitamise nõudeid. Sellest võiks järeldada, et vastav vabastus mittevaralise ehk nn moraalse kahju hüvitamise nõuetele ei laiene. Tegelikkuses on aga riigikohtu praktika laiendanud riigilõivuvabastust ka kehavigastuse, muu terviserikke ja toitja surmaga seotud mittevaralise kahju hüvitamise hagidele (vt riigikohtu otsus 3-1-1-41-09). Juhul kui ühegi nimetatud alusega ei ole tegemist või soovib kannatanu tsiviilhagis esitada muu kui varalise kahju hüvitamise nõude, tuleb siiski tasuda tsiviilhagilt riigilõivu.
Olgu lisatud, et madalama astmete kohtute praktikas ei ole kohtud nõudnud riigilõivu ka näiteks viiviste tasumise nõuetelt.
Kriminaalmenetluses esitatava hagi esemeks võib olla mis tahes tsiviilõiguslik nõue, mis on vahetult suunatud kuriteoga rikutud hüveolukorra taastamisele. Muu hulgas on kriminaalmenetluses tsiviilhagis võimalik esitada näiteks kohustuse täitmise nõue, alusetu rikastumise nõue, kinnistusraamatu kande parandamise nõue ja nõue asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks jms (vt riigikohtu otsus 3-1-1-3-10).
Tsiviilhagi vorminõuded
Kriminaalmenetluses on tsiviilhagi nõuded samad mis tsiviilkohtumenetluses. Seejuures ei pea tsiviilhagi tingimata sisaldama isiku nime, kelle vastu see on esitatud. Üldjuhul tuleb tsiviilhagi esitada kirjalikus vormis, kuid erandkorras on riigikohus aktsepteerinud tsiviilhagi ka n-ö protokollilises vormis ehk kannatanu võib menetlejale suuliselt väljendada, mida ta kuriteo toimepanijalt nõuab.
Menetleja protokollib kannatanu nõuded (vt riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-09). Kuivõrd sellisel viisil hagi esitatuks lugemine on õiguslikult ebakindel, tasuks kannatanul hagi kindlasti kirjalikus vormis esitada.
Tsiviilhagi esitamise tähtaeg
Kannatanu võib tsiviilhagi esitada kohe, kui talle on kuriteoga tekitatud varalist kahju. Viimane tähtaeg kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitamiseks on 10 päeva jooksul, alates kannatanule prokuratuuri poolt kriminaaltoimiku tutvustamisest. Selline hagi esitamise tähtaeg kehtestati mullu seaduse muudatusega. Enne seda pidi tsiviilhagi olema esitatud enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus. Kuna niivõrd hiline esitamine ei võimaldanud piisavat tutvumisaega süüdistatavatele ja nende kaitsjatele, on hagi esitamise tähtaega nüüdseks lühendatud.
Pärast tähtaega esitatud tsiviilhagi kriminaalmenetluses läbi ei vaadata. Samal ajal säilib kannatanul õigus esitada hagi tsiviilkohtumenetluse korras. Kui ei esine mingeid erandlikke asjaolusid, tasub üldjuhul kuriteoga tekitatud kahju olemasolu korral tsiviilhagi esimesel võimalusel ära esitada.
Prokuratuuri selgitamiskohustus
Uurimisasutus või prokuratuur peavad selgitama kannatanule tema õigusi, tsiviilhagi esitamise korda ja nõudeid ning esitamise tähtaega. Samuti riigi õigusabi saamise tingimusi ja korda. Seega võib kannatanu uurijalt või prokurörilt nõuda informatsiooni oma õiguste kohta.
Kannatanut võib kriminaalmenetluses esindada advokaat või jurist. Seega on kannatanul ka tsiviilhagi esitamisel õigus kasutada professionaalse õigusnõustaja abi.
Kannatanu esindaja tasu mõistetakse süüdimõistmisel ja tsiviilhagi rahuldamisel süüdistatavalt kannatanu kasuks välja. Kannatanul on õigus taotleda oma huvide kaitseks ka riigi õigusabi korras advokaati.
Kokkuvõtteks on kannatanutele nii ajaliselt kui ka rahaliselt soodsam esitada tsiviilhagi kriminaalmenetluses.