Kasutatud autode ekspert annab nõu, kuidas paljastada läbisõidupettusi

Longo grupi müügidirektor Rainer Uukkivi. Foto: Vallo Kruuser

Eesti suurim kasutatud autode müüja Longo grupi müügidirektor Rainer Uukkivi pakub välja meetodid, kuidas autoostja saab tuvastada läbisõidumõõdiku tagasikerimist ja milliseid samme peaks astuma turu korrastamiseks.

Kasutatud autosid importiv Longo grupp on aastaid tegelenud sellega, et kaitsta läbisõidupettuste eest nii kliente kui ka ennast. «Võrreldes varasemate aastatega on uusi kerimispettusi üha keerulisem vahele jäämata korraldada, sest nii Eestis kui Lääne-Euroopas on ligipääs auto ajaloole paranenud ning ka autoostjate teadlikkus suurenenud. Samas väidavad mitmed eksperdid, et krutitud hodomeetritega võib sõita ringi isegi kolmandik autodest,» tõdes Uukkivi.

Tema sõnul saaks sõidukite läbisõidu võltsimist oluliselt paremini takistada, kui autode hooldus- ja ülevaatusajalugu koos läbisõitudega oleks riikideüleselt Euroopa Liidus ühtemoodi kõigile kättesaadav, karistused selliste rikkumiste eest karmistuksid ja tahtlikult patustanud autoettevõtted pannakse musta nimekirja.

«Transpordiamet on juba paar aastat kontrollinud pruugituna Eestisse toodavate autode läbisõitu ning kui avastab hodomeetri näidu võltsimise, ei võeta autot arvele enne, kui see on õigeks keeratud. Samas ei võeta midagi ette juba registris olevate autodega, mille läbisõite on varem väiksemaks muudetud. Ülevaatuste käigus tulevad sellised asjad sageli välja,» tõdes Uukkivi.

Uuri auto ajalugu

Kõige tõhusam viis võimalike pettuste tuvastamiseks on teha autole taustakontroll. Selleks tuleks esmalt kontrollida registrinumbri ja auto VIN-koodi kokkulangevust sõidukiga. VIN-koodi järgi saab teha juba päringuid erinevatesse andmebaasidesse ning küsida infot margiesindusest. Eesti taustaga autode läbisõidu ajalugu saab hinnata ülevaatustel kirjapandud hodomeetri näitusid hinnates, kui sisestada maanteeameti e-teeninduses sõiduki registrinumber või VIN-kood.

Imporditud autode ülevaatuste ajaloole ligipääsemine sõltub sellest, millised reeglid on kehtestatud sõiduki päritoluriigi andmebaasidele. «Näiteks Longo impordib kõik sõidukid Hollandist ja Belgiast, kus ettevõte saab kliendi jaoks riiklikust autoregistrist RDW-aruande, mis sisaldab teavet selle omaniku ja läbisõidumõõdiku näidu kohta. Seal on kirjas omanike vahetused, tehnoülevaatuste ajalugu ning ka see teave, et seda autot pole varem pettuste korraldamiseks mõnda teise riiki registreeritud,» kirjeldas Uukkivi.

Teise sammuna tasuks Uukkivi sõnul kontrollida auto hooldusajalugu. Selle kontrollimine annab ühtpidi ülevaate sellest, kas autot on regulaarselt ja nõuetekohaselt hooldatud ja teisalt saab sealt näha, milline on olnud sõiduki jooksev läbisõit teenindust külastades. «Tähelepanu tasub pöörata võimalikele ebakõladele. Näiteks võib hodomeetri kerimist kahtlustada, kui viimasel kasutusaastal on läbisõit eelnevate aastatega võrreldes märkimisväärselt vähenenud. Rääkimata sellest, kui hodomeeter näitab väiksemat numbrit, kui see pandi kirja viimasel hooldusel,» soovitas Uukkivi.

Esmalt tuleks hooldusdokumente küsida automüüjalt ja järgmise sammuna võtta ühendust margiesindusega. Kui sõiduk on uuena ostetud Eestist, siis saab hooldusajalugu küsida kohalikust margiesindusest, kus see auto on pidanud käima regulaarselt hoolduses vähemalt garantiiperioodil. Nende kaudu on võimalik saada lihtsamini kontakti ka välismaiste margiesindustega, kui on soov küsida infot imporditud auto ajaloo kohta. Iga esindus ei pruugi auto hooldusajalugu väljastada või küsib selle eest raha. Paljud margiesindused näitavad hooldusdokumente üksnes autoomaniku nõusolekul. Kui viimane sellest keeldub, siis võib kahtlustada, et sõidukiga pole asjad korras.

Uukkivi sõnul tasuks eriti hoolikalt uurida Lääne-Euroopast imporditud väikese läbisõiduga autode tausta. «Suurtes riikides, nagu Saksamaal, sõidetakse iga päev pikki vahemaid ning autode keskmised läbisõidud aastas jäävad 25 000–40 000 kilomeetri kanti. Aastas alla 20 000 läbisõidu kilometraažiga autot sealt üldjuhul ei leia,» ütles ta.

Hinda autoosade kulumist

Kui läbisõidu suhtes püsib endiselt kahtlus, siis tasuks margiesinduses või mõnes korralikus töökojas teha autole tehniline ülevaatus. «Paljude uuemate autode puhul on hodomeetri kerimine võimalik diagnostikaseadme abil tuvastada. Suuremale läbisõidule viitavad ka erinevad kulumisjäljed,» väitis Uukkivi.

Sõidukit ostes tasuks alati hinnata autoosade kulumist. Suurele läbisõidule viitab näiteks väsinud välimusega automatt. Kui autoga on palju sõidetud, siis kulub juhipoolne matt pedaalide juurest viledaks või tekib sinna kingakontsa hõõrdumisest isegi auk. Uukkivi sõnul asendatakse need ostjale parema mulje jätmiseks sageli uute vastu, seega tasub alati hinnata ka juhipoolse mati all oleva põrandakatte seisukorda. Sinna tekkinud kulumisjälgi on juba raskem peita.

Rohkem kui paarisaja tuhande kilomeetrisele läbisõidule viitavad ka juhiistme kanga või naha räsitud väljanägemine ja kulumisjälgedega roolikate ja käigukangi valitsa ümbris. Kunagi ei saa välistada, et pettustele spetsialiseerunud ettevõtted on sellised kulunud detailid vahetanud veidi uuemate vastu välja. Seda võib kahtlustada, kui need on muust interjöörist värskema ilme või erksama tooniga.

Kui väiksema läbisõiduga vanemal autol on piduripedaali kate tugevalt kulunud või näeb välja nagu äsja vahetatud, siis on see samuti ohumärk, mis viitab suuremale kilometraažile. Samuti ei tohiks juhiuks üles-alla kõigutades liikuda. Vastasel juhul on ukse hinged kulunud, mis näitab, et see auto on palju vatti saanud ning ilmselgelt väga suure kilometraažiga.