/nginx/o/2023/10/20/15668008t1hde18.jpg)
Pärast koroonapandeemiat on ärireiside taastumine olnud puhkusereisidest aeglasem, kuna virtuaalsed kohtumised Teamsi ja Zoomi vahendusel olid saanud uueks normiks. Nüüd, kui äriliiklus ja konverentsiturism on kiiresti naasemas, on Tallinna lennujaama lendavad lennufirmad suurendanud paljudel olulistel äriliinidel sagedusi, mis loob paremaid ühendusi Eesti jaoks oluliste sihtkohtade ja Euroopa peamiste sõlmjaamadega.
Eesti Konverentsibüroo tegevjuhi Kadri Karu sõnul on konverentsiturism tugevalt taastumise kursil ning umbes 65-70 protsenti turust on tagasi. «Koroonapandeemia eel võõrustasime aastas ligi 1100 suuremat rahvusvahelist konverentsi ja koosolekut, mis tõid siia ligi 62 000 välisdelegaati ja umbes 55 miljonit eurot tulu,» ütles Karu, kelle sõnul on jätkuvalt näost-näkku konverentsid selgelt eelistatuim formaat. Konverentsid on erinevate teadusvaldkondade igapäevane «tööriist» uurimistulemuste esitlemiseks just isikliku kohtumise formaadis. «Kuigi lühemaid koosolekuid peetakse jätkuvalt veebis, eelistatakse sügavamate arutelude ja kontaktide loomiseks siiski füüsilist kohtumist, mis aitab konverentsi eesmärke kõige tõhusamalt saavutada,» ütles Karu.
Tulenevalt Eesti asukohast jõuab enamik konverentsidelegaate siia lennates. «Konverentsikülastajatele on olulised lennuühendused ja lendude sagedus ning selles osas tunnustame väga Tallinna lennujaama pingutusi ärireisijatele sobivate ühenduste tagamiseks,» ütles Karu ja lisas, et Eesti on jätkuvalt värske ja põnev konverentsisihtkoht.
«Paljud on käinud konverentsil Pariisis, Amsterdamis, Kopenhaagenis või teistes suurlinnades. Korraldajad otsivad aga varasemast veelgi enam uusi ja erilisi sihtkohti ning unikaalseid, kiiksuga toimumispaiku,» sõnas ta.
Karu sõnul on Eesti hinnatase võrreldes suurlinnadega väga hea, sest korraldajate sõnul saavad nad Eestis sama raha eest palju rohkem kui Lääne-Euroopas. «Konverentsikülastajad on turismi koorekiht, nad on kõige enam raha kulutav külastaja, keskmiselt 890 eurot külastuse kohta. See summa ületab märkimisväärselt tavalise puhkusekülastaja kulutusi, kuna külastuse aeg on pikem ja kasutatav teenuste ring laiem,» selgitas Karu. Lisaks sõlmivad need külastajad kasulikke erialakontakte, algatavad koostööprojekte ja toovad Eestisse investeeringuid ning tihti naasevad hiljem ka puhkuseturistidena.
Puhkusereiside puhul võib lennuplaan olla paindlik, kuid ärireiside puhul on täpne ajagraafik kriitilise tähtsusega. Reeglina tähendab see soovi lennata hommikul sihtkohta ja õhtul koju naasta, vältides liiga varajasi või hiliseid väljumisi. Tallinna lennujaama juhatuse liikme Eero Pärgmäe sõnul on lennujaama jaoks esmatähtsad äriliinid sihtkohtadesse, millega on Eestil tugevad ärisuhted ja kaubavahetus. «Klassikalised äriliinid on meie jaoks Stockholm, Brüssel ja Vilnius, mis on juba aastaid suurima ärireisijate osakaaluga,» rääkis Pärgmäe, kelle sõnul on Eesti jaoks esmatähtsad ühendused Põhjamaade, Balti riikide ning ka Euroopa suurimate ärikeskustega.
Talvehooajal on Vilniusse võimalik nädala keskel teha ühepäevaseid reise, kuna hommikused väljumised toimuvad esmaspäevast neljapäevani ja õhtused lennud on varasemad kui suvel. «Stockholmi liinil lendab SAS tööpäeviti kuni neli korda päevas, mis on ärireisijate jaoks äärmiselt oluline. Samal liinil lendab ka Ryanair, mille graafik sobib pigem puhkusereisijatele,» ütles Pärgmäe. Ka Brüsseli suunal on talvel neli lendu nädalas, küll aga peavad ärireisijad viimase puhul arvestama, et lennud toimuvad nädala alguses hommikuti ja nädala teises pooles õhtuti.
Ehkki Riiga ja Helsingisse reisitakse sageli auto või laevaga, on lennuühendused ka nende linnadega tihedad. «Helsingisse lendab Finnair kuni üheksa korda ja Riiga airBaltic neli korda päevas,» sõnas Pärgmäe. Ta loodab, et 2024. aastaks on Tallinnast võimalik lennata otse 50 sihtkohta, kuid teisalt ei piirdu äriliinid ainult sihtkohtadega, kuhu Tallinnast on otselennud. «Tallinna lennujaamast lennatakse aasta jooksul enam kui tuhandesse sihtkohta, olgu see siis seotud konverentsiturismi või tavapärase ärireisiga. Ümberistumisvõimalused on meie jaoks sama olulised,» ütles Pärgmäe.
Estraveli erakliendisuhete ja turundusosakonna juhi Katrin Aaslaidi sõnul on äriklientide müügikasv eelmise aastaga võrreldes suurenenud ligi 15 protsenti, ent jääb siiski alla Covidi-eelsele tasemele. «Mis puudutab lennupileteid ja sihtriike, siis selles osas tõesti suuri üllatusi pole, lennatakse nendesse riikidesse, kuhu toimuvad regulaarsed ja sobivate jätkulendudega lennuühendused. Populaarseimad riigid on Saksamaa, Rootsi ja Leedu, linnadest Vilnius, Stockholm, Brüssel, Kopenhaagen ja Amsterdam,» ütles Aaslaid. «Eraldi võib välja tuua, et 2019. aastaga võrreldes on kasvanud reisimine Münchenisse näiteks 60 protsenti.» Samuti on Aaslaidi sõnul pikenenud ärireisi keskmine pikkus viielt päevalt kuuele. «Võib-olla tuleneb see asjaolust, et inimesed ei näe enam mõtet reisida ainult ühe kohtumise jaoks ning ühendavad ärireisi ka lühikese puhkusega sihtriigis,» ütles Aaslaid.
Talvehooaja lennud peamistel äriliinidel Tallinna lennujaamast:
● Helsingi: kuni 9 lendu päevas, Finnair
● Riia: kuni 4 lendu päevas, airBaltic
● Stockholm: kuni 5 lendu päevas, opereerivad SAS ja Ryanair
● Varssavi: kuni 4 lendu päevas, LOT
● Frankfurt: kuni 3 lendu päevas, Lufthansa
● Amsterdam: kuni 2 lendu päevas, sealhulgas õhtune lend läbi Tampere, airBaltic
● Istanbul: kuni 10 lendu nädalas, Turkish Airlines
● London: kuni 10 lendu nädalas, opereerivad airBaltic, Wizz Air ja Ryanair
● Oslo: kuni 8 lendu nädalas, lennutavad Norwegian, SAS ja airBaltic
● Kopenhaagen: 7 lendu nädalas, opereerivad airBaltic ja SAS
● München: kuni 6 lendu nädalas, lennata saab nii airBalticu kui Lufthansaga
● Brüssel: kuni 4 lendu nädalas, airBaltic
● Pariis: kuni 4 lendu nädalas, airBaltic
● Zürich: kuni 4 lendu nädalas, SWISS
* Nimistus toodud lendude arv on päeviti erinev, siin on toodud välja maksimum arv lende konkreetsel liinil.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)