Pangaliit avaldas, kui suure summa on inimesed tänavu pettustega kaotanud

Rahalõks Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees / Scanpix

Pangaliit teatas, et tänavu esimese üheksa kuuga langes pettuste ohvriks üle 800 inimese, kes jäid kokku ilma ligemale 5 miljonist eurost.

Tehisintellekti arenedes on petturid ületanud ka keelebarjääri – kui veel mõni aasta tagasi oli see probleem, mis eesti emakeelega inimesi pigem ei puudutanud, siis nüüdseks on sellest saanud mure, mis puudutab kõiki Eesti inimesi sõltumata emakeelest, elukohast või haridustasemest, teatas pangaliit.

Liit rõhutab, et ülioluline on teada ja mõista, kuidas pettureid ära tunda, et kaitsta enda ning oma lähedaste vara ja isikuandmeid.

BNS avaldab järgnevalt 10 levinumat ohumärki, millest iga inimene peaks pangaliidu hinnangul teadlik olema.

Telefonikõne võõralt, kes esitleb end politseiniku või pangatöötajana. Kui keegi esitleb end telefonitsi pangatöötaja või politseinikuna ning küsib pangakaardi andmeid või ligipääsu pangakontole, tuleb kõne kohe lõpetada. Tõeline pangatöötaja ega politsei selliseid andmeid telefonitsi kunagi ei küsi.

Kahtlased investeerimisvõimalused. Olge valvas, kui leiate ise internetist või keegi võõras pakub meeletult tulusat investeeringut ja suunab teid ehtsa välimusega veebilehele, mis «kinnitab» investeeringu suurt tulusust. Ulmeliselt kõrge tootlusega või riskivabasid investeeringuid ei ole olemas: kui pakkumine tundub liiga hea, et olla tõsi, siis tõenäoliselt see polegi tõsi.

Ülemäärane kiirustamine. Kui võõras inimene teile internetis või telefonis rõhutab, et otsustada tuleb viivitamatult ja oodata ei saa, muidu juhtub midagi halba või jääte ilma suurepärasest võimalusest, peaksite olema eriti ettevaatlik.

Salajase tegevuse soov. Kui teilt palutakse või nõutakse, et mingit tegevust tuleb varjata, näiteks salaoperatsiooni ettekäändel, on see märk, et midagi on valesti.

Kõned välismaalt. Olge tähelepanelikud, kui teile helistatakse ootamatult teile tundmatult või välismaiselt numbrilt. Petturid saavad helistaja numbrit ise määrata, selle eesmärk on reeglina oma tegelikku asukohta varjata.

Arvutiekraani jagamise soov. Kui keegi võõras palub teil jagada oma arvutiekraani või laadida alla mõni teile tundmatu programm, võib see olla katse saada juurdepääs teie seadmele.

Võõrastega tutvumine internetis. Kui internetis soovib teiega tutvuda võõras inimene, kes alustab innukalt suhtlust, palub mõne aja möödudes rahalist abi, võib see olla pettus.

Kõnesuunamise kahtlus. Kui teile helistab keegi, kes esitleb end pangatöötaja või politseinikuna, kuid kõne ajal soovitakse see suunata teisele asutusele, on põhjust olla kahtlustav.

Kahtlased veebiaadressid. Kui keegi saadab teile lingi kullerfirma, panga, maksu- ja tolliameti vms lehele, kontrollige alati, et veebilehe aadress oleks sama, mis asutusel tegelikult on. Kui see tundub kahtlane või erineb originaalist, on see tõenäoliselt petuskeem.

Ebatavalised lingid ja dokumendid, konarlik eesti keel. Kui teile saadetakse e-kirju või sõnumeid kahtlaste linkide või dokumentidega, mille sisu tundub vigane või kahtlane, tuleb olla valvas. Ettevaatlikuks peaksid muutma ka õigekirjavead tekstides.

Pangaliit toonitab, et iga inimene saab oma digitaalsest turvalisust kasvatada, tehes mõistlikke valikuid. Kui kahtlustate, et petturid on püüdnud teid rünnata, teavitage sellest alati politseid numbril 112 ja oma kodupanka.