Kristel Kivinurm-Priisalm: avaldab, mis varad on rahapaigutuseks paremad kui aktsiad ja Tallinna üüri­kinnisvara

Avaroni juht ja omanik Kristel Kivinurm-Priisalm vaatab lootusrikkalt Kreeka poole. Foto: Sander Ilvest

2007. aastast varahaldus­firmat Avaron üles ehitanud Kristel Kivinurm-Priisalm soovitab investoritel mitte otsida homset võitjat selle aasta omade seast.

Aktsiad on praegu kallid, nendib Kivinurm-Priisalm. Aktsiate ja Tallinna üürikinnisvara asemel soovitab ta investeerimisobjektina kaaluda võlakirju, mille tootlus on samaväärne aktsiate omaga, kuid riskid seejuures väiksemad.

Kuidas edeneb Kesk- ja Ida-Euroopa riikide majandusel järelejõudmine Lääne-Euroopale?

Ma ei kasutaks väljendit «Kesk- ja Ida-Euroopa», kuna «Ida-Euroopa» mõjub sõimusõnana, vaid terminit «arenev Euroopa».

Areneva Euroopa majanduse ja elatustaseme tõus on jätkunud hoogsalt. Viimase 12 aastaga on uued Euroopa Liiduga liitujad saanud rikkamaks, samal ajal on enamiku Euroopa riikide rikkus Euroopa keskmisega võrreldes langenud. Positiivsed erandid on olnud Norra, Taani ja Island, kõige suurema kaotuse on läbi teinud Kreeka.

Alates 2010. aastast on näiteks Poolas majanduse kogutoodang kasvanud 55 protsenti, Rumeenias 60 protsenti, Eestis 45 protsenti. Samal ajal on Saksamaal kasv olnud kõigest 14 protsenti, Prantsusmaal üheksa. Ka koroonakriisist taastumine on olnud kiirem just areneva Euroopa riikides.

Investeerimisel on peamine muutus, et arenev Euroopa on nüüd osa Euroopast. Kui kümme aastat tagasi oli investorite jaoks areneva Euroopa piirkond pigem osa globaalsetest arenevatest turgudest, siis nüüd näeme, et Euroopa-suunaliste investeerimisfondide portfellides on ka areneva Euroopa piirkonna aktsiaid. Poola on näiteks juba aastast 2018 arenenud aktsiaturg.

Küll aga on areneva Euroopa aktsiaturul, mis tegi aastal 2008–2009 läbi suure languse, võtnud aega, et sellest kosuda. Poolteist aastat tagasi alanud sõda Ukrainas hirmutas uuesti ära osa investoreid ning regiooni börsidelt läks palju välisinvestorite raha välja. Viimase poole aastaga on osa sellest naasnud, aga areneva Euroopa piirkond kaupleb endiselt väga suure allahindlusega nii Euroopa aktsiaturgude kui ka teiste arenevate turgude suhtes. Suur allahindlus ilmselt lõpeb siis, kui tuleb lahendus Ukraina-Vene konfliktile.