Uuring ⟩ Üle poole Eesti inimestest on petukõnesid saanud

Petukõne potentsiaalne ohver. Pilt on illustratiivne. Foto: Karolina Grabowska / Pexels

Luminori tellimusel hiljuti läbi viidud uuringu kohaselt on 57 protsenti Eesti inimestest puutunud viimase aasta jooksul kokku petukõnedega ning 44 protsendil vastanutest on isiklik kogemus SMS-pettusega.

Eestis kõige enam levinud petuskeemide esiotsa mahuvad veel andmepüük, investeerimispettused ning veebipõhised müügipettused, teatas Luminor. «Petukõnede aktuaalsust tajuvad kõige enam vanemaealised, seevastu nooremad on keskmisest enam tähelepanelikud SMS-i teel levitatavate skeemide suhtes,» lisas Luminori pettuste tõkestamise spetsialist Veiko Kiik.

Koguni 79 protsenti küsitletud Eesti inimestest tajub, et viimase aasta jooksul on finantspettuste arv suurenenud. Uuringu järgi on praktiliselt igalt kolmandalt Eesti inimeselt aasta jooksul püütud välja petta andmeid ning iga viies on kogenud investeerimispettuse ja veebipõhise müügipettuse katset. Endiselt ei ole kuhugi kadunud ka valearved ning armupettused.

«Suur hulk petukõnesid toimub vene keeles. Seda kinnitab ka asjaolu, et just Ida-Virumaal on kõige rohkem inimesi, 87 protsenti, kes on selle petuskeemiga aasta jooksul kokku puutunud. Üle Eesti oli vene rahvusest vastanute hulgas vastav näitaja koguni 91 protsenti ehk sisuliselt pea kõigil on olnud mingisugune kokkupuude pettustega,» lisas Kiik.

Kui vaadata võrdluseks teisi Balti riike, siis Läti paistab silma petukõnede rohkusega – koguni 71 protsenti lätlastest on aasta jooksul saanud vähemalt ühe petukõne. SMS-i teel levivaid pettuseid tajutakse Lätis Eestist jällegi mõnevõrra vähem. Leedus on omakorda Eestiga võrreldes rohkem neid, kes on komistanud mõne investeerimispettuse või veebipõhise müügipettuse otsa, vastavalt 27 ja 25 protsenti vastanutest.

Uuringu viis Luminori tellimusel tänavu augustis ja septembris Eestis, Lätis ja Leedus läbi uuringufirma Norstat. Küsitleti 1000 inimest vanuses 18–74 aastat igas Balti riigis.