/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2023/10/19/15664248t1h9bf9.jpg)
Kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemetsa selgitas Facebookis, miks Riigikohus peatas eelmisel nädalal Eesti Energia õlitehase ehituse ja kinnitas, et tehase ehitamise plaan on endiselt jõus.
Kliimaministeeriumi kantsler selgitas, miks kohus Eesti Energia õlitehase ehituse seisma pani
Postimees avaldab Kasemetsa postituse täismahus:
Riigikohus seiskas eelmisel nädalal Eesti Energia Enefit282 õlitehase ehituse, sest ehitusloa väljastamise aluseks olnud keskkonnamõju strateegilises hinnangus ei olnud kõiki vajalikke mõjusid analüüsitud. Need puudused kõrvaldades saab omavalitsus väljastada uue ehitusloa aga see ei tähenda siiski veel, et tehase saab ka tööle panna.
Riigikohus rõhutas ehitusloa tühistamise otsuses, et põhiseadus kohustab igaühte panustama looduse hoidmisse ning sellise tehase kerkimiseks on vaja ajakohast hinnangut, kuidas see vastab Eesti ja maailma kliimaeesmärkidele saastamist vähendada ning puhast loodust hoida.
Riigikohtu hinnangul vastas tehas aastal 2019 ehitusloa andmisel kliimaeesmärkidele, kuid põhiseaduspäraseks tegevuseks on nüüd kompleksloa andmisel hinnata ka täna kehtivaid tulevikueesmärke. Riigikohtu sõnum on selge – kui igaüks peab pingutama puhtama tuleviku nimel siis kas suure heitmega tehase rajamine muudab need eesmärgid igaühele veel valusamaks?
Tehase ehitus seisab, sest selle alustamisel ei arvestatud Eesti kontekstis väga suure kasvuhoonegaaside heitmega, millele ka Riigikohus tähelepanu juhib. Meie asi Kliimaministeeriumis on hinnata kas ja kui kaua tehase heide Eesti kliimaeesmärkide sisse mahub.
Vastavalt Riigikohtu otsusele peame analüüsima väga põhjalikult aga esialgne hinnang on, et 2030 eesmärkidesse saastet vähendada õlitehas veel mahuks. 2035, 2040 ja 2050 sellise tehnoloogiaga enam mitte. Arvestades Eesti2035 strateegia eesmärki 8 miljonit tonni CO2 ekvivalenti, moodustaks Enefit282 heide koos kaevandamise ja transpordiga 10% kogu Eesti heitmetest. Arvestades Euroopa Komisjoni poolt 2040. aastaks välja pakutud EL kliimaeesmärke puhtama looduse jaoks, oleks Enefiti282 heide 25% kõikidest Eesti heitmetest. Ehk lihtsamalt öeldes – Eesti inimeste ja majanduse eesmärk asju puhtamalt ajada muutub 2035 või 2040 ebarealistlikult kalliks kõigile teistele sektoritele ja inimestele kui Eesti Energia sellistes tehastes jalajälge ei vähenda.
Kas see tähendab, et tehast üldse ei tule - ei tähenda. Küll aga tähendab see, et juhul kui tehas ehitatakse, ei ole seda võimalik sellisena käitada kogu eluea jooksul. Eesti Energia on tehase ehitusega ilma kompleksluba omamata võtnud suure äririski. Esitame lähiajal valitsusele ettepanekud seadusemuudatuseks, mis võimaldab komplekslubasid väljastada ka tähtajaliselt. See võimaldab ettevõtetel teha investeeringuotsused selges õiguslikus raamistikus, ka antud juhul. Eesti Energial tasuks lähtuvalt Riigikohtu otsusest analüüsida tehase rajamise majanduslikku mõttekust.
Eesti Energia juht Andrus Durejko ütles eile ERR-le, et õlitehase valmimine seisab kliimaministeeriumi taga, sest nad pole kinnitanud keskkonnamõjude hinnangul.
Postimees kirjutas eelmisel nädalal, et Riigikohus teatas, et nad tühistavad õlitehas ehitusloa, sest loa andmisel tehti vigu keskkonnamõju hindamisel.
Peamine viga Riigikohtu hinnangul seisnes selles, et täiesti hindamata jäeti mõju Natura võrgustikku kuuluvale Puhatu linnualale. Vigu esines ka kliimatundlikkuse ja fenoolvee käitlemise mõju hindamisel. Tehase kliimamõju oli samas ehitusloa andmise otsustamiseks hinnatud asjakohaselt.