Jurist: Eesti seadused ei keela kanda töötaja palka kolmanda isiku kontole

Jurist Kaire Sepper. Foto: Erakogu

Ideaalses maailmas ei tekiks inimestel võlgasid ja kohtutäitureid ei olekski vaja. Paraku elame ideaalist kaugel ning paljud tööandjad seisavad fakti ees, et töötaja teenitud töötasu tuleb kanda kohtutäituri kätte, kirjutab advokaadibüroo Hedman jurist Kaire Sepper.

Töötajate registri tulek muutis kohtutäiturite elu lihtsamaks, kuid tööandjatele ja raamatupidajatele tõi see suure hulga lisatööd. «Kohtutäiturid on tänaseks töötajate registri päringud ja aktide koostamised automatiseerinud ning nii võibki juhtuda, et töötaja registreerimisel hakkavad tööandjale kohe saabuma töötasu arestimise aktid,» tõi advokaadibüroo Hedman jurist Kaire Sepper näite.

Eesti seadused ei keela kanda töötaja töötasu kolmanda isiku kontole ning töötasu arestimise akti saabumisel ei jää tööandjal muud üle, kui hakata seda täitma. Olukorra teeb Sepperi sõnul keerulisemaks asjaolu, et iga täituri aktid on erinevad, sageli mitu lehekülge pikad ning täis paragrahve ja hoiatusi, et kui tööandja töötasu kinni ei pea, määratakse talle sunniraha.

Mõistagi seab see tööandjad ka inimlikult ebameeldivasse olukorda. «Näiteks võib töötaja rääkida, kuidas tal tegelikult on maksegraafik sõlmitud või nõue on alusetu ja vaieldakse selle üle. Kuigi tööandja ja raamatupidaja võivad inimlikult inimest mõista, ei jää neil muud üle – kohtutäituri akti peab täitma,» rõhutas Hedmani jurist.

Töötasu arestimise akte peab tööandja täitma saabumise järjekorras, kuid tööandja peab teadma, et elatise nõue läheb teistest nõuetest ettepoole ehk see tuleb täita esimesena. Praktikas on väga levinud olukorrad, kus isikul on täitmisel mitme lapse elatise nõuded. Lisaks võivad erinevad nõuded olla täitmisel erinevate täiturite juures. «Sellisel juhul tuleb raamatupidajal täita akte korraga ja võrdselt ehk kõigepealt tuleb välja arvestada arestitav summa, jagada see laste arvuga ning kanda vastav summa iga nõude rahuldamiseks,» selgitas Sepper.

Lisaks peab tööandja teadma, mis summat on võimalik arestida. Praegu tuleb arvestada statistikaameti arvutatud elatusmiinimumi summa ja mittearestitava osaga. Lisaks võib arestida töötasu alammäärast kuni 20 protsenti, kui muul viisil ei saa nõudeid rahuldatud. «See on päris keeruline matemaatika ülesanne,» tunnistas jurist.

Tööandjate olukorra teeb keerulisemaks seegi, et praktikas on palju juhtumeid, kus inimesed kasvatavad elukaaslaste lapsi, kes ei ole seaduse järgi ülalpeetavad. Samas on võimalik, et täitur ei ole laste arvu akti märkinud või info laste arvu kohta ei vasta tegelikkusele ning seegi tähendab tööandjale lisatööd – tuleb teha kohtutäiturile päringu ja paluda akti muutmist.

Täituritelt tuleb küsida abi ja selgitusi

Kokkuvõtvalt ei vaidle keegi vastu, et töötasu arestimise aktide täitmine lisab täiendava suure töökoormuse. Raamatupidajatel on õigus küsida kohtutäituritelt abi ja nõu ning kohtutäiturid on kohustatud vastama. Koormuse vähendamiseks tasub koos töötajaga ja miks mitte ka personali inimesega täitmisel olevad nõuded üle vaadata – kas äkki mõni nõue on juba aegunud või kas mõne puhul oleks võimalik maksegraafik saavutada, mis vähendaks raamatupidaja töökoormust. «Ausus ja avatus on tähtsad. Eesmärk on leida kõiki osapooli rahuldav kompromiss ja selleks peab nii töötajal kui tööandjal olema soov teha koostööd,» võttis Sepper kokku.

Võlgadega tegelemiseks on abiks tasuta allalaaditav «Täitemenetluse juhend võlgnikule», mis sisaldab juhiseid ning erinevate avalduste näidiseid. Juhend on leitav advokaadibüroo Hedman kodulehelt. 

Sel aastal Eestis oma 30. tegutsemisaastat tähistav äri- ja ühinguõigusele spetsialiseerunud advokaadibüroo toetab oma kliente investeeringute kaasamisel, osanike- ja aktsionärisuhete korraldamises, tehnoloogiaõiguses, ühinemistel ja ülevõtmistel, äriühingute piiriülestel liikumistel, IT-õiguses ning andmekaitse ja intellektuaalomandi küsimustes.