/nginx/o/2022/10/07/14883941t1heeb9.jpg)
/nginx/o/2023/10/14/15654973t1h805b.jpg)
Hambaarst Katrin Metstak ütles «Vikerraadios» hambaravihüvitise tõusu kohta, et sellest pole märkmisväärset kasu ning hüvitis peaks olema suunatud väikesema palgaga inimestele.
Hambaarst: praegune hambaravihüvitus on nagu helikopterilt raha külvamine
Järgmisel aastal tõuseb riiklik hambaravi seniselt 40 eurolt 60 euroni aastas. Toimetulekutoetuse saajatele, töötutele ja eakatele kasvab hüvitis 85 eurolt 105 eurole.
Metstaki sõnul jätab teda hüvituse suurendamine külmaks, sest praegune süsteem pole tema hinnangul toimiv. «Selline raha helikopterilt külvamine ei vii mitte kuidagi edasi ega paranda meie rahva tervist,» lausus Metstak.
Metsak selgitas, et paljudel endaga hästi hakkamasaavatel inimestel on tööandja poolt hambaravikindlustus, mis hüvitab osa nende ravikuludest. Metstaki hinnangul pole neile lisaks riigi toetust tarvis. Samas kui madalama sisssetulekuga inimestele tööandjad seda hüve üldjuhul ei paku ning riigi toest jääb neile samuti väheks.
Ta lisas, et paljud, kellel on suus põletikud, põevad ka mitmeid muid haigusi, ning kui Tervisekassa raha eest saaks põletikud välja ravida, siis paraneks nende inimese üldine tervislik seisund.
Metstak usub, et hambaravihüvitis peaks olema vajaduspõhine, mitte kehtima universaalselt kõigile üle 19-aastatele täiskasvanutele. Noorematele on hambaravi tasuta.
Ettepaneku hüvitise tõusuks tegi terviseminister Riina Sikkut (Sotsiaaldemokraatlik Erakond). Täiskasvanute hambaravihüvitis hakkas kehtima 2017. aastal, kui peaminister oli Jüri Ratas.