/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/01/10/15070206t1h44f3.jpg)
Kliimaministeeriumi teatel suudab Eesti koos Läti ja Leeduga tagada vajamineva elektri ka juhul, kui miskit peaks juhtuma merealuste elektrikaablitega Estlink 1 ja Estlink 2.
«Balti riikides on juhitavaid võimsusi piisavalt. Sellisel juhul käivituksid gaasielektrijaamad. Elektrisüsteemid planeeritakse alati valmisolekuga, et midagi võib süsteemi suurimate elementidega juhtuda ning ka siis ei tohi Eestis tuled kustuda,» kinnitas kliimaministeerium.
Praeguse plaani järgi on kavas Balti riigid Venemaa võrgust desünkroniseerida ja Mandri-Euroopa võrku sünkroniseerida 2025. aasta alguses. Juhul kui Venemaa ühendab Balti riigid oma elektrisüsteemist lahti, on meil kriisiolukorras valmisolek teha seda ka varem. Samamoodi on plaan ministeeriumi kinnitusel valmis ka selleks, kui Venemaa otsustab lasta tühjaks Narva veehoidla ja Eesti Energia elektrijaamad jääksid ilma jahutusveest.
Kliimaministeeriumi kinnitusel on ka gaasi varustuskindlus tagatud. Eesti saab gaasi Läti mahutist, kus on erakordselt kõrge täituvus – ligikaudu 21 teravatt-tundi ehk täituvus on 94 protsenti, ja Klaipeda LNG-terminalist. Enamik Läti mahutist olevast gaasist kuulub meie piirkonna gaasimüüjatele.
Lisaks on seal riigi strateegiline maagaasivaru 1 teravatt-tund, mis läheb käiku, kui turuosalistel ei ole võimalik oma kliente gaasiga selle puuduse tõttu varustada. Eesti kogu aastane tarbimine on ligikaudu 3,2 teravatt-tundi, seega ei ole varustuskindluse häireid ette näha. Läti mahutit saab vajadusel täita Leedu ja Poola kaudu. Leedus asub Klaipeda LNG-terminal ning möödunud aasta kevadel käivitus ka Baltimaid ja Poolat ühendav gaasiühendus GIPL.
Ühtlasi on kriisiolukorras LNG-ujuvterminalidel tehniliselt võimalik juba täna Pakrineeme sadamas silduda. Aasta lõpuks jõuab Eleringil kohale ka käpp ehk maagaasi laadimisvars, mis plaani järgi pannakse püsti uue aasta alguses.
Elering ja Soome süsteemihaldur Gasgrid Finland sulgesid Balticconnectori ööl vastu pühapäeva, 8. oktoobrit, kuna rõhk gaasitorus hakkas langema, mis viitas võimalikule lekkele torust. Soome ametivõimud on algatanud juhtumi asjaolude selgitamiseks kriminaaluurimise.
Esialgsed eksperthinnangud näitavad, et toruühenduse remondi planeerimine, vajaliku allveetehnika mobiliseerimine ja tegelikud remonditööd, sealhulgas remonditud lõigu inspekteerimine ja kasutuselevõtt, kestavad vähemalt viis kuud. Balticconnectori rikke likvideerimise eeldatav aeg on 2024. aasta aprilli algus.