Eesti Pank: hoiu-laenuühistute järelevalvet peaks tugevdama kiiremini

Eesti Panga värske prognoosi kohaselt on kahe langusaasta järel paranenud tingimused majanduse kasvule pöördumiseks. Foto: Shutterstock

Eesti Panga hinnangul peaks järelevalvet hoiu-laenuühistute üle tugevdama ning protsessi praegu kavandatust veelgi kiirendama, sest kahanemistrendi jätkavad nii hoiuste maht, hoiustajate arv kui ka kapitali- ja likviidsuspuhvrid.

Keskpank leiab, et praegu kooskõlastusringil olevas hoiu-laenuühistu seaduse muutmise eelnõus väljapakutud üleminekuperiood on liiga pikk. Selle järgi antakse tegutsevatele hoiu-laenuühistutele kolm aastat ehk kuni 2027. aasta 1. jaanuarini otsustada, kas ja millises vormis oma tegevust jätkata. See tähendab, et praktiliselt saavad hoiu-laenuühistud oma senist tegevust jätkata vähemalt kolm aastat.

Tulenevalt hoiu-laenuühistutega seotud riskidest teeb Eesti Pank ettepaneku üleminekuaega oluliselt lühendada. Keskpank sooviks, et hoiu-laenuühistud annaksid oma tegevuse jätkamisest teada hiljemalt 2024. aasta 31. detsembril, taotleksid vajadusel finantsinspektsioonilt oma tegevuseks sobivat tegevusluba hiljemalt 2025. aasta 31. detsembril ning tegevusloa tingimuste täitmisel saaksid selle hiljemalt 2026. aasta 31. detsembril. Sellega välditaks Eesti Panga hinnangul tahtlikku juhtimisotsuste edasilükkamist ja hoiustajate huvide võimalikku kahjustamist.